tarbitud kilovatt-tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. MÕJU KESKKONNALE · Tuuleenergia mõju keskkonnale on suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste energiatootmisallikatega. Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõlvamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. · Energia, mis pannakse uue tuuleelektrijaama tootmisesse ja transporti, on võrdne energiaga, mida jaam toodab mõne kuuga. Kasutatud kirjandus/veebilehed: Vikipeedia Google
8 Vääratusreguleerimine (stall regulation) põhineb tiiviku laba aerodünaamiliste omaduste kasutamisel. Alates tuule teatud kiirusest tekivad laba ümber keerised, mis tekitavad pidurdusmomendi ning kiirus stabiliseerub. Seega toimib tiiviku automaatne kaitse tugeva tuule korral ülekoormuse eest. Vääratusreguleerimise eeliseks on lihtsus, kuid puuduseks reguleerimise väiksem täpsus ning sellest tulenevalt ka tuuleelektrijaama väiksem väljundvõimsus ning kasutegur (tuule kasutustegur). Vääratusreguleerimist kasutatakse tänapäeval enamiku keskmise võimsusega (100...600 kW) tuuleagregaatide juures. Kallutusreguleerimise korral muudetakse tiiviku labade seadenurga suurust vastavalt tuule kiirusele ja koormusele. Kasutatakse nii keskreguleerimissüsteeme (nt. firma "Vestas" agregaadid), kus tiiviku kõigi labade kaldenurka reguleeritakse ühesama
Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS
jpg Joonis 2. Energiatihedus 30 meetri kõrgusel. Näide ühest Eesti tuulepargist: Eesti Energia Aulepa tuulepark käivitati aastal 2009. Algselt oli seal 13 tuulikut võisusega 39 MW. 2011 aastal suurenes Baltimaade võimsaim tuuleelektrijaam veel kolme tuuliku võrra, saades sellega juurde 9 MW elektritootmise võimsust. Aulepa tuulepargi koguvõimsus on praeguseks 48 MW. Aastane elektritoodang on kuni 123 GWh. 43 000 Eesti pere aastase elektrivajaduse suudaks ära katta laiendatud tuuleelektrijaama toodanguga. Aulepa tuuleelektrijaam toodab elektrit loodussäästlikult ja hoiab igal aastal Eestis ära ca 120 000 tonni süsihappegaasi õhkupaiskumise. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas. Joonis 3. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas Nagu jooniselt 3 on näha, on Hiina 2010. aastaga suutnud viia end tuuleenergia tootmises maailmas esikohale. Kui 2009. Aastal kuulus esikoht USA-le, siis 2010. Aastal langes ta teisele kohale
Juba käsutame: kasvuhooned, veesoojendid jne. Päikesepatareid: pooljuhtide valmistamise piiratus, praegu maksimaalne kasutegur elektrienergia tootmisel 20-30%, s.t. 50 W või vähem ruutmeetrilt. Järelikult 100 MW elektrijaam vajab 2 ruutkilomeetrit kollektorpinda, 30-40 000 tonni terast, 5000 tonni klaasi, 200 000 tonni betooni. USA-s võib maksimaalselt anda 10-15% elektrienergiavajadusest. 1000 MW tuuleenergial töötav elektrijaam: tuulikute ala ca 250 ruutkilomeetrit. 1983: USA-s 12 tuuleelektrijaama 0.0014% kogu elektrienergiavajadusest, samal ajal 90% maailmatoodangust. Loodete energia: potentsiaal 2% hüdroenergia potentsiaalist, vajalik rangelt limiteeritud tingimused (tõusu-mõõna vahe 8m, kitsas sissepääs lahte jne.). Geotermaalne energia: piirkonniti efektiivne, limiteerib: kasutusvõimalus mõnikümmend aastat ühes köhas (kivimite halb soojusjuhtivus), tavaliselt energiavarud kaugel linnadest, võimalik vaid vähestel aladel. Jäätmete põletamine:
Potentsiaalselt keskkonnaohtlikud tegevused- Keskkonnakahju ja selle tekkemehhanismi varjutava teadusliku ebakindluse tõttu kasutatakse keskk. poliitika elluviimiseks sageli sellist meetodit, kus teatud tegevused või ained loetakse potentsiaalselt ohtlikeks. Näiteks: nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; malmi või terase esmane sulatamine; ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine jne.(neid on väga palju,vaadake KESKK.MÕJU HINDAMISE JA KESKK. JUHTIMISSÜSTEEMI seadus). Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste puhul tuleb rakendada õigusaktidest tulenevaid ettevaatusmeetmeid, nagu tegevuse asukoha valikut, keskk.mõju hindamist, parima
3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine; 7) kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; 8) malmi või terase esmane sulatamine; 9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine; 7) kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; 8) malmi või terase esmane sulatamine; 9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine; 7) kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; 8) malmi või terase esmane sulatamine;
tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine; 7) kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; 8) malmi või terase esmane sulatamine; 9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine; 7) kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; 8) malmi või terase esmane sulatamine; 9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine; 7) kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; 8) malmi või terase esmane sulatamine; 9) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil;
annaabi.ee 
