minategelane Paul Bäumer * Albert Kropp * ,,kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja kes sellepärast on alles ühepaelamees" (lk6) Müller V * ,,kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi" (lk6) Leer * ,,kes kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu" (lk6) Tjaden ,,kõhn lukksepp, samavanune kui meie, kompanii suurim söödik, saledana istub ta
Juhus on see, mis neid elushoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. . Mehed teevad nalja, sest muidu nad ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks TEGELASED:Paul Bäumer - peategelane Albert Kropp - väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V - kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist - isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden - kõhn lukksepp , samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles - paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus - vana turbalõikaja, kõige
• kirjutamine on väga närvesööv ja väsitav Õigekiri • kirjutab sõnu nii, nagu neid kuuleb • veidrast kirjaviisist tulenevad arusaamatud sõnad • kordab silpe (sininine – sinine) • jätab silpe ära (inime – inimene) • muudab tähtede järjekorda (ovar - orav) • teeb vigu lühikestes sõnades (iah – jah, pial - peal) • raskused häälikupikkuste õigekirjas (koli – kooli, hobune – hobune, tikutega – tikkudega) • tuubib testiks sõnad pähe, aga ei suuda neid ikkagi kirja panna Kirjandi kirjutamine • kirjutab lohakalt ja kaotab töö käigus järje • raskused alustamisega • laused on segased • kujutab sisu tervikuna ette, aga ei suuda seda loogiliselt kirja panna • mõtleb kiiremini kui suudab kirjutada • jätab lühikesed sõnad ära või kasutab neid valesti • sagedased läbikriipsutamised • kirjutaja ise ei pane vigu tähele
,,Läänerindel muutuseta" E. M. Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane; südamlik ja abivalmis poiss Müller- kannab kotis veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Albert Kropp- väikekasvuline, tema peanupp jagab poistest kõige paremini Leer- kannab habet ja tal on suur poolehoid ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, istub saledana laua äärde ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas.
Albert Kropp * „kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja kes sellepärast on alles ühepaelamees“ (lk6) Müller V * „kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab – isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi“ (lk6) Leer * „kes kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu“ (lk6) Tjaden „kõhn lukksepp, samavanune kui meie,
Mitmed uurimused näitavad, et otstarbekas on see, et kõigepealt tuleb igat uut vaimset toimingut kujundada materialiseeritult ja alles seejärel asuda toimingute vaimse arendamise juurde. Selleks tuleb viia uus toiming kõigepealt väliskõnesse, tegevust kõnega saatvasse faasi, ning siis samm-sammult minna sisekõne ja vaimsete toimingute tasemele. Teise etapi puhul on probleemiks, et kasutatakse vähe näitlikustamist. Õpilane ei saa midagi aru, tuubib korrutustabeli mehhaaniliselt pähe. Operatsioonide taastamine, mõtlemine jääb vahelt ära, sest toetutakse vaid mälule. Viga ongi tehtud just selles, et näitlikustamine on puudulik, abikooli laps püsib aga just väga kaua selsamal materialiseerimise tasandil. Korrutamise ja jagamise õpetamist alustatakse korrutamises sellest, et protsessi selgitatakse lapsele kui võrdsete liidetavate liitmist. Kasutusel peab olema õigustatult palju näitvahendeid ja praktilist tegevust kuni toimingu