juba ongi levinud sushi, merekarbid, teod, Prantsusmaal väga populaarne valgehallitusjuust ning Kreekast pärit oliivid. Suureks kultuuri mõjutajaks on ka turism. Turism on tänapäeva inimeste seal plahvatuslikult levima hakanud ning kõik see viib meie riiki mitmekesisuse jätkuvale kasvule. Peale liberaalse demokraatliku kultuurimudeli edukat laienemist on paraku selgunud, et võõrad kultuurid (näiteks islam) on tunginud meie endi ühiskonda. Me kas läheme ise turistidena teise kultuuri või tulevad teised kultuurid immigrantidena meile koju kätte. Igal juhul ei pääse me tänapäeva maailmas teistest kultuuridest. Kuid Eestile ei ole vähem oluline, kuidas mõjutab globaliseerumine teisi maailma riike, nii lähemal kui kaugemal. Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas maailmas osalevad ja ennast hästi tunnevad, toodab see protsess stabiilsust ja rahvusvahelist korda.
Riigipiiride kadumine. Turismi jaoks tähendab see: rohkem tähelepanu turvalisusele ja tervisele ning turismipiirkonna mainele; brändi väljatöötamine ja hoidmine; internetipakkumiste ühendamine; pensioniea pikenemine. II TARBIJATE TRENDID Eeldatakse suhtlemist reaalsete kohalike inimestega, mitte turismikorraldajatega. Kõrge kvaliteediteadlikkus. Korduvkülastajatele orienteerumine. Vabatahtlikud turistidena. ELUSTIIL Paljud inimesed otsivad paremat paika ja neile tundub, et mujal on elu parem. Sellest vajadus unikaalsuse järele. Reisimine ei ole paljude jaoks enam luksus vaid tavaline elu osa. Vanemas eas lapsevanemateks saamine ja palju üksikuid majapidamisi. Grupiviisiline ja kogukondlik õppimine on muutumas trendiks. Terviseturism. Heaolu, tervis, treeningud, stressijuhtimine.
Peale kehtiva isikutunnistuse või passi omamise nõude ei ole vastuvõtvasse liikmesriiki sisenemiseks kehtestatud ühtegi muud tingimust ega formaalsust. Sisserändeametnikel on siiski õigus kontrollida isikutunnistuse või passi kehtivust. Piirikontrolliametnikud peavad austama põhiõigusi ja väärikust. Tänapäeval reisib muljetavaldav ja üha suurenev hulk EL kodanikke paljudes Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides, seda peamiselt äriasjus ja turistidena. Vajaduse korral peab EL kodanik toetuma oma kodumaa kaitsele ja abile. Rahvusvahelise õiguse aluspõhimõte on järgmine: üks riigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste ülesandeid seisneb tema teises riigis viibivate kodanike huvide kaitsmises rahvusvahelise õigusega lubatud piires (diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikkel 3 ja konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikkel 1). Euroopa Liidu territooriumil on kõigil EL liikmesriikidel esindused kõigis teistes riikides
Pulmad lageda taeva all annavad suurema vabaduse peo läbiviimisel. Sellise peo organiseerimine on aga kindlasti üsna keeruline. Aina populaarsemaks on muutunud noorpaari kohene siirdumine pulmareisile. Sel juhul suurt pidu ei korraldata, piirdutakse väikese vastuvõtuga, mille järel astutaksegi reisile. Meelispaikadeks on soojad maad ja mererannad. Reisil tahavad noored eelkõige nautida elu ja teineteist ega mitte tormata turistidena mööda muuseume. Oluliseks muutuseks viimase kümne aasta jooksul on seegi, et paljud korraldavad pulmapeo ja maksavad selle eest ise. Veel 1980-ndatel aastatel arvestati eelkõige vanemate rahakotiga. Tänapäeva ühiskonnas teenivad aga noored sama palju või rohkemgi kui nende vanemad. Mingi reegel see pole, aga taoline suundumus on olemas. Toimingud enne abiellumist
korraldavad pulmapeo ja maksavad selle eest ise. Veel 1980-ndatel aastatel arvestati eelkõige vanemate rahakotiga. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 4.3. Pulmareis Aina populaarsemaks on muutunud noorpaari kohene siirdumine pulmareisile. Sel juhul suurt pidu ei korraldata, piirdutakse väikese vastuvõtuga, mille järel astutaksegi reisile. Meelispaikadeks on soojad maad ja mererannad. Reisil tahavad noored eelkõige nautida elu ja teineteist ega mitte tormata turistidena mööda muuseume. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 5. Pulma traditsioonid mujal maailmas Austria - Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. 10 Armeenia - Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte.
Suure kasvupotentsiaaliga majandussektor Üldise toimetuleku ja elukeskkonna parandaja Maapiirkondade ja regionaalse arengu tõhustaja Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises Ökoturism on oluline regionaalse arengu tööriist, mis võimaldab piirkondade enda potentsiaali ja ressursside ärakasutamist. Turism, sh. ökoturism toimib majandusliku regulaatorina, kus kõrgemal majanduslikul tasemel olevad piirkonnad toetavad vaesemaid, viibides maapiirkondades turistidena. Toimub tulude iseeneslik ümberjaotamine ilma riikliku regulatsiooni meetmeteta. Arenenud riigid ja piirkonnad on rikastunud loodusressursside arvelt, mille tulemuseks on loodusmaastike osakaalu vähenemine ja samal ajal kasvav linnastumine. See tähendab, et ühel piirkonnal on finantsressursid ning teisel piirkonnal atraktiivne loodus ja kultuur. Ökoturism vähendab maaelanike sissetulekute sõltuvust traditsioonilistest
7. Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, reisiettevõtja, reisibüroo, reisikorraldaja. ● Sissetulev turism - sihtkohta (nt Eestisse) saabuvad välismaalased ehk välisturistid. Kasu: toovad riiki raha juurde (välisvaluutat). Hõlmab väliskülaliste reisimist vaadeldava riigi territooriumile ja seal peatumist. ● Väljaminev turism - sihtkohas (nt Eestis) elavad kohalikud, kes reisivad turistidena välisriiki. Kahju: viivad riigist raha välja. Hõlmab riigi residentide reisimist ja peatumist väljaspool vaadeldava riigi territooriumi. ● Siseturism - kohalike elanike reisimine riigisiseselt ning viibime seal väljaspool oma tavakeskkonda. Hõlmab riigi residentide reisimist selle riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende tavalist elukeskkonda jäävatesse paikadesse ja seal peatumist.
kirjandus. Kokkuvõttes kindlustas Välis-Eesti pagulasühiskond rahvuskultuuri kestmise ja edasiarendamise välismaal. Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid sõjajärgse külma sõja ajal olid minimaalsed ning juhuslikud. Suhted Kodu-Eestiga hakkasid äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega, mis piirdusid kirjavahetuse ja üksikute külaskäikudega kodumaale. 1959. aastal avanes pagulaste võimalus Eestit külastada turistidena. Selleks aga oli vaja viisa taotleda. Aasta-aastalt kasvas külastavate 12 pagulaste arv. 1960. aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks ka kultuurikontaktid. Tugevnes ametlik propaganda, et väliseestlasi kodumaale tagasi meelitada. Seda propagandat suunas 1960. aastal loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee. Kodu-Eestist vaadatuna omasid olulist rolli veel teaduslikud kontaktid
all, kes pidi olema Taani saadiku Poul Heinsi saatja. Seekord kohtus Patkul Peetriga ja jutu all oli sõjajärgne olukord. Patkul kartis, et Rootsi delegatsioon, kes Moskvas oli Venemaaga sõpruslepingut uuendamas, ta ära tunneb. Ja tegelikult nii juhtuski. August ja Patkul lootsid, et nad saavad ka Preisimaa endale liitlaseks, kuid esialgu koosnes Rootsivastane liit vaid Poolast-Saksimaast, Venemaast ja Taanist. Sõda algas kummaliselt, sest kõigepealt käisid Saksi ohvitserid Riias "turistidena", küll üksi, küll mitmekesi. Tegelikult siis muidugi luurel. Siis aga kaotasid Patkul ja Paykull, kes oli Saksi vägede komandör, kannatuse ja tegid esimese katse Riiat vallutada. Katse ebaõnnestus väga külma ilma tõttu. Teiseks katseks oodati Flemmingit suurema väega. Flemming aga ei tulnud, sest ta oli abiellunud printsess Sapiehaga ja pidutses pulmas! Lõpuks rünnati Riiat, kuid üllatusrünnak läks luhta, sest linn oli sõjaks valmis.
Kodu- ja Välis-Eesti suhted Pagulaste ja kodueestlaste kontakt peale sõda oli minimaalne ning juhuslik. Eesti NSV oli raudse eesriide taga, mis hakkas kerkima alles pärast J. Stalini surma aastal 1953. 1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga vaikselt ja ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega, mis antud olukorras tähendasid kirjavahetust ja üksikuid külaskäike kodumaale. Eestist välja ei lastud aga kedagi. 1959. aastast avanes pagulastel võimalus turistidena Eestit külastada. Selleks oli neil vaja taotleda viisa. Iga aastaga suurenes külastavate pagulaste arv. 1960. aastal loodi Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA). Ametlikult oli see organisatsioon ühiskondlik, aga tegelikult KGB kontrolli all. See organisatsioon suunas propagandat, mis meelitas väliseestlasi tagasi kodumaale ja proovis näidata NSV Liidu liberaalsust. Tähtsad olid ka teaduslikud kontaktid. Selleks oli teadlaste kirjavahetus ja raamatatute vahetus.
Lisaks on omandanud tähtsuse ka ebaseaduslik sisseränne. Teist demograafilist üleminekut iseloomustav fakt: arenenud tööstusriigid jäävad veel pikaks ajaks sisserändajate sihtkohtadeks. Need riigid püüavad koos ja ka eraldi hoida sisserändajate voolu riiki mingisugusegi kontrolli all. Rändesaldo enamikes maailma tööstusriikides tagasihoidlikult positiivne. Seega immigrandid, kes tulevad riiki rahvusvaheliselt tunnustatud pagulasena, turistidena, kes jäävad lubatust kauemaks riiki, varjupaiga taotlejad, ebaseaduslikud immigrandid, kes tulid riiki kaubitsema, hooajaliseks tööjõuks või ka ametliku sisserände kava alusel riiki asunud immigrandid, saavad olema nende populatsiooni struktuuri ja kasvu otsustavaks teguriks. 3. Teise demograafilise üleminekukontseptsiooni esmane kasutamine Lääne-Euroopa riigid ja maailma tööstusriigid seisid demograafilise ajaloo uue etapi ees.
nauditavad või meeldivad. 2. Assotsiatiivne väärtustamine – looduse/maastiku sidumine mingi ajaloolise/kirjandusliku kontekstiga (nagu Euroopas) ja kirjandusliku kontekstiga Ameerikas - „inimseikluste suur näitelava“. Varjatud eeldus, et loodusel puudub väärtus, kuni teda pole mõne kujuteldava või tegeliku teoga „inimlikustatud“ või „pühitsetud“. Turistidena väärtustame loodusobjekte endiselt eelkõige ajalooliste, kultuuriliste ja kirjanduslike assotsiatsioonide kaudu. Loodus ise on selle järgi esteetiliselt väärtusetu. 3. Teaduslik väärtustamine – a) Kõigepealt tuleb nõustuda, et mõnesugune teaduslik informatsioon juhib meid tõepoolest eemale tegelikust looduselamusest. (molekulaarstruktuur) b) Teisest küljest, teistlaadi teadusinformatsioon jälle rikastab või muudab meie
annaabi.ee 
