OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA Referat 2012 1.Kaart , asukoht 2. Üldandmed Riik: Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7,692 024 km2 Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011)
Kevad algab Emmastes varem kui mandril, kuid talv on pikem ja soojem ning talv pole merelise kliima tõttu väga karm. 2.3 Meremajandus Hiiumaa ringteest on valla piires osa Suuremõisa-Emmaste ja Emmaste-Luidja maanteest. Sõrul on sadam, mille kaudu toimub Hiiu- ja Saaremaa vaheline otseühendus. Uusi tootmisüksusi on rajatud Emmastesse, Jausu, Leisu, Metsalaukale ja Riidakülla. Suurimad tööandjad on avalik sektor ja mitu väikeettevõtet. Emmaste vald on tuntud ka turismipiirkonnana. ( Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003 ) Kuna inimeste igapäevast elu mõjutab väga palju meri, on ka valla majandustegevus seotud laevaehituse, meresõidu ja sadamate rajamisega. Väheviljakas maa ei suutnud juba 19.ndal sajandil rahvast ära toita. Kuna meri on peaaegu ukse all, siis õpiti juba väiksena selgeks paadisõit. Paadist algas kõik ehitamistraditsioone anti edasi põlvest põlve
keskkonnapiiranguid ja on tagatud loodusväärtuste säilimine. 15 KOKKUVÕTE Otepää on väga mitmekesine nii mulla-, taimkatte, lookleva reljeefi, jõgede ja järvede kui ka huvitava kujunemisloo poolest. Kõrgustiku mägine maa on soodne ka ehitusmaterjalide nagu liiva ja kruusa varumiseks. Maastiku mitmekesisus ja ilus loodus on Otepää kõrgustikust teinud Eesti kõige atraktiivsema talispordi piirkonna. Maa-ala laialdane kasutamine turismipiirkonnana on taganud ka inimeste hoolivuse looduse korrashoiu ja säilivuse vastu. KASUTATUD KIRJANDUS Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Otepää kõrgustik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 454 lk. Hang, E. & Karukäpp R. (1979). Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Otepää kõrgustiku pinnavormistik. Tallinn: Valgus. 196lk. Järvekülg, A. (2001). Eesti jõed. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus. 750 lk. 16 Mäemets, A. (1977)
Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele, ning on ka mürgine. Inimesele- vee reostuse tagajärel koguneb vee-elustikku mürgiseid aineid, mis ajapikku kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved.
Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele, ning on ka mürgine. Inimesele- vee reostuse tagajärel koguneb vee-elustikku mürgiseid aineid, mis ajapikku kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. 28. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist;
Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele, ning on ka mürgine. Inimesele- vee reostuse tagajärel koguneb vee-elustikku mürgiseid aineid, mis ajapikku kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. 28. ANALÜÜSIB JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAID TEGUREID, VEEDEFITSIIDI JA ÜLEUJUTUSTE VÕIMALIKKE PÕHJUSI, TAGAJÄRGI NING MAJANDUSLIKKU MÕJU;
Looded on tagasihoidlikud kitsa ühenduse tõttu Atlandi ookeaniga. Meeldiv kliima ja soodne asupaik on juba muistsetest aegadest soodustanud selle piirkonna arengut. Siin tärkasid suurimad antiikaja tsivilisatsioonid. Vahemerel on alati olnud väga vilgas laevaliiklus, siit kulgesid ja kulgevad ka tänapäeval olulised laevateed. Kliima on olnud soodne ka mitmekesiseks taimekasvuks, põlluharimiseks ja karjakasvatuseks. Vahemere rannik on hinnatud ka turismipiirkonnana. Globaalne soojenemine mõjutab ka Vahemere piirkonda, arvatakse, et aastaks 2100 võib mere pind tõusta 3-61 cm. --- 63 Kindlasti mõjutaks see paljusid mereäärseid linnu (Venezia laguunis on veepinna tõusu registreeritud juba mitmeid aastaid) ja Vahemere saari. Ka mõjutaks see märgatavalt Vahemere ökosüsteemi. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja
annaabi.ee 
