Mefistofeles naerab aga Fausti välja, et ta on ju narr ja Issand kaotab ta nii või naa. Issand ütles, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. See tähendab, et lõpuks Faust leiab ikka õige tee, olenemata palju ta eksib. Tänapäeva puhul võib seda võrrelda näiteks armastatu otsinguga. Kui otsid seda õiget, sa ikka ju satud valede inimeste otsa. Mis sul muud üle ikka jääb, kui see maha jätta ja uus otsida. Või siis näiteks turgatas pähe selline mõte, et füüsiliselt on ka võimalik teelt eksida. Otsid näiteks mõnda kindlat, kohta, kuid keerad varem ära või lähed teist teed pidi. Siis sa ikak ju lähed tagasi, ja otsid edasi, kuni leiad koha. Seda saab nii paljuga seostada tänapäeval.
loomulikuna võtnud ning pole mõelnud selle väärtusele. Sellele mõtlemine paneb mind aga mõistma, et see on tegelikkuses mulle päris palju juurde andnud. Kõige olulisemaks pean ma ise seda, et saksa keele õppimine on avardanud tohutult minu silmaringi. Teadsin ju varemgi, et sakslased eksisteerivad, kuid midagi täpsemat ma nende kultuuri ning tavade kohta ei teadnud. Minu teadmised sellel alal on väga palju laienenud. Esimene mõte, mis mul selle küsimusega pähe turgatas, oli see, et mõni aasta tagasi sain ma teada sakslaste pean-olema-täpne vajadusest. Neile ei meeldi endile hilineda ning samuti ei meeldi neile, kui teised hilinevad. See on muidugi väga tore ja kasulik harjumus. Samuti olen ma väga palju saanud teada saklaste tavadest ning kommetest pühade tähistamisel ja isegi sellest, kuidas neile meeldib hommikuti einestada. Minu jaoks on väga huvitav nii palju uut õppida võõraste kultuuride kohta.
Mul on õigus eksisteerida, järelikult on mul õigus mitte mõtelda." Kätte on jõudnud kolmapäev ning Antoine saab kokku Iseõppijaga. Mehel on üle pika aja hea meel, et saab kellegagi rääkida. Varem ta vältis rääkimist. Kohvikus mõistis oma iivelduse tähendust (lk 157 ,,See ongi..."). Antoine lahkus seepeale kohvikust ning suundus linnaparki, kus mõtles endamisi mõistetele eksistents ja absurd. Õhtul läks Antoine tagasi hotelli ja pani kirja kõik, mis pargis pähe turgatas. Öösel jõudis ta aga otsusele, et läheb Pariisi elama, kuna raamatut ta enam ei kirjuta, siis pole ka põhjust Bouville'i jääda. Reedel lahkub kella viiese rongiga Raudteelaste Kohtumispaigast Pariisi. Laupäeval sai kokku Anny'ga. Antoine'i üllatuseks oli Anny muutunud kuid mitte väliselt. Nad rääkisid pikalt ja kui jutud olid räägitud, viskab Anny Antoine'i hotellitoast välja. Pühapäeva hommikul läks Antoine rongijaama, et Anny't viimast korda näha, kuid naine ei
Kuna see asetseb kesklinnas ja kesklinna õpilased on seal sagedased külastajad, siis ilmselt seetõttu ka teati, et seal asub Apple´i üks esindustest. Samuti teati, et aadressil Endla 69 asub üks esindustest, kuid selle peale ei tulnud keegi, et Keemia 4 ja Endla 69 on sama hoone aadressid ning enamik arvas, et just Keemia tänav tundub kahtlane Apple´i esinduse asukohaks. Vilde tee 129 on täiesti suvaline aadress, mis küsitluse tegemisel lihtsalt pähe turgatas. Seda aimasid ka mitmed, et see aadress ei pruugi olla Apple´i esinduse aadress. 6. Küsimus 11 Lõpetuseks küsisin, kas inimesed teavad, kui pika aja jooksul suudab iPod shuffle muusikat mängida. Ennetades, et enamusel tarbijatest on iPodid, esitasin selle küsimuse, et näha, kui palju on enne produkti soetamist uuritud iPodide kohta. Selgus, et vähesed tegelikult teadsid õiget vastust. Palju pakuti huupi ja valesti.
" See oli Varenkale meelitav ja ta hakkas Belikovile tundmusega ja veenvalt jutustama, et tal on Gadjatsi maakonnas talu, kus elab tema emake, ja seal on sellised pirnid, sellised melonid, sellised ,,kabakid"! Väikevenelased kutsuvad nimelt kõrvitsaid ,,Kabakkideks", Kõrtse aga ,,sinokkideks", ja nende juures keedetakse peedi- ja sinikapsasborsi ,,nii maitsvat, nii maitsvat et lihtsalt hirmus!" Meie kuulasime ja kuulasime, ning äkki turgatas meile kõigile pähe üks ja seesama mõte. ,,Aga tore oleks neid paari panna," ütles mulle direktori abikaasa tasa. Meile meenus millegipärast, et meie Belikov pole abielus, ja nüüd näis veider, et me siiamaale polnud seda märganud ja et olime ta elu sellise tähtsa üksikasja sootuks silmist lasknud. Kuidas ta üldse suhtub naisterahvasse, kuidas ta lahendab selle elulise küsimuse?
(Lahkub ja tuleb mõne hetke pärast tagasi. inimest. Kadestan, kadestan. Kuidas teie Vahepeal ei toimu toas midagi nähtavat.) nimed on? Palun teie passid või mõni muu isikut (Paus.) tõendav dokument. ROLAND: Roland. LAURA: Milleks seda vaja on? OSVALD: Väga meeldiv. Uhke nimi. Ja... ROLAND: Kas juhiluba kõlbab? LAURA: Laura. MEES: Väga hästi. Ruttu, ruttu. Mul turgatas OSVALD: Väga meeldiv. Mina olen Osvald. pähe tore mõte. Et ei kõmmutakski teid Oi, kui hea meel mul on. (Toimetab kohvi maha. (Samal ajal teeb dokumentidest kallal.) Ma ju tean, mida tähendab armastus. ülestähendusi.) Teil siin ilus, intiimne õhtu. On teil kõik hästi? Söögipoolist mul Olete olnud head lapsed. Minu asjade järele pakkuda pole. Aga kohe saame head, kanget vaadanud
52 53 MEES: Oi, sõbrad, mu aeg hakkab otsa saama. Teen paar korraldust. Ma võtan selle raha tagasi. Ega te pahanda? Ja väga õige. (Lahkub ja tuleb mõne hetke pärast tagasi. Vahepeal ei toimu toas midagi nähtavat.) Palu teie passid või mõni muu isikut tõendav dokument. LAURA: Milleks seda vaja on? ROLAND: Kas juhiluba kõlbab? MEES: Väga hästi. Ruttu, ruttu. Mul turgatas pähe tore mõte. Et ei kõmmutakski teid maha. (Samal ajal teeb dokumentidest ülestähendusi.) Teil siin ilus, intiimne õhtu. Olete olnud head lapsed. Minu asjade järele vaadanud. Aga kui teil tuleb teinekord tahtmine meenutada mõnd seika oma rikkusepõlvest, siis on mul teid lihtne üles leida. Ja kuulama tulla. Armastan ilusaid lugusid kuulata. Ongi vist kõik. Võtke oma dokumendid. Ega te väga palju raisanud vahepeal. Mulle ei meeldi raiskamine. See sõna ise on juba kole
tema näpitssitikaga mängis, kuid ta ei pidanud sugugi õiglaseks, et ta selle ära viis. 6. PEATÜKK Esmaspäeva hommik leidis Tom Sawyeri õnnetuna. Esmaspäeva hommik leidis ta alati niisugusena, sest siis algas uus nädal aeglast kannatamist koolis. Tom alustas seda päeva tavaliselt sooviga, et vahepealset puhkepäeva poleks olnud, sest see tegi vangistusse ja ahelaisse mineku veel palju vastumeelsemaks. Tom lebas mõtiskledes. Korraga turgatas talle pähe, et hea oleks, kui ta oleks haige, siis võiks ta koju jääda. See kujutas endast nõrka võimalust. Ta sõelus oma keha läbi. Mingit haigust ei leidunud ja ta uuris uuesti. See kord arvas ta voolmesümptoome leidvat ja hakkas neid lootusrikkalt ergutama. Kuid need nõrgenesid varsti ja kadusid siis hoopis. Ta mõtiskles edasi. Siis äkki avastas ta midagi. Üks tema ülemine hammas oli lahti. See oli õnn. Ta kavatses juba oigama hakata «stardiks», nagu
ettevaatlik. Ka vana peab ettevaatlik olema. Noor ja vana!" Äkki peatus ta. ,,Minu king! Ma kaotasin oma kinga!" hädaldas ta. Indrek kummardus ühes direktoriga, et otsida kadunud eset ähmases valguses. Aga kinga ei olnud näha. ,,Just praegu kadus mul jalast," seletas direktor. ,,Ei ole," ütles Indrek. ,,Tõstke oma jalad paigast, ehk on teie jala all," ütles direktor. Indrek tegi seda, ja eks tulnudki tema parema jala alt direktori pehme ööking nähtavale. Nüüd turgatas tal endalgi meelde, et ta astudes midagi pehmet oli tundnud, ilma et oleks teadnud, mis see oli. ,,Näete nüüd," ütles direktor, ,,kui ettevaatlik peab olema. Juba ette vaadates tallate härra Mauruse kinga ära, aga mis sünniks veel siis, kui te ettevaatlik ei oleks. Mis jääks siis minu vanadest jalgadest järele." Nõnda õpetas härra Maurus isalikult oma uut kasvandikku, kuna ta ise ähmasest koridorist