Turberaietel on aga mitmeid puudusi: * puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Valikraied Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse valikraieid ja püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all
toodud metsade majandamise eeskirjas ja lankide suurused metsaseaduses Liitumisajad Mänd, kuusk ja kõvad lehtpuud 4 aastat Muu 2 aastat Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse Uue lageraielangi tehib eelmise kõrvale teha pärast liitumisaja möödumist või kui kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust Turberaied Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all. Langi suurus max. 10 ha Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud. Lageraie eelised ja puudused Lihtne korraldada ja Kujunevad ühevanuselised mehhaniseerida metsad Lihtne uuendada Järsk keskkonnamuutus: Lihtne prognoosida a. Kaob vana metsa turve, raiemahtu suureneb külmaoht Lihtne teostada, ei nõua b. Hoogustub metsakasvatuslikke kamardumine, lehtpuuvõsa eelteadmisi teke
langi servast lageraie korras ja mujalt hajali paiknevad puud või raiutakse puud häiludena. Turberaietel on aga mitmeid puudusi: *Puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu. *Kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, s.t. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Valikraie Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine. Erinevalt turberaiest on valikraie eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita
ole võimalik. Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus.
metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Turberaietel on aga mitmeid puudusi: * puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist
Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 49. Turberaie liigid, nende lühiiseloomustus. Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. 50. Uuendusraie liigid? Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile
kultuurimälestisi ümbritsevad puistud; puistuis, kus lageraie rikuks maastikuilme); · väiksemad metsauuendamiskulutused; · sobiv kasutada kaitsemetsades; · putukkahjustuste oht looduslikele taimedele on väiksem kui kultuurtaimedele (Hylobius abietis). Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 a. taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Headesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes minimaalselt) s.t. paremates valgustingimustes, samuti vähenenud juurkonkurentsis, hakkavad allajäänud puud