Harilikku keraheina kohtab Eestis sageli kasvamas nii niitudel, teede ääres, võsastikes kui ka hõredades metsades. Kasvukohal moodustab mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 50 kuni 150 cm. SORDITUNNUSED Mitmeaastane, kõrge, hõredapuhmikuline pealishein. Hea söödaväärtus, kui niidetakse mitte hiljem kui loomise alguseni. Keraheinale sobivad mittehappelised ja kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal. Turbamuldadel on saak ebakindel, sest harilikku keraheina kahjustavad isegi mineraalmuldadel hilised kevadised öökülmad. Kerahein kasvab kevadel kiiresti, seetõttu sobib varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu.
Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses
voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi · Platoo pangastel või laavavooludel paiknevad kärestikud või joad (44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas) · Järvi on Islandil vähe, üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27 Taimestik ja loomastik · Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest · Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel · Metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud · Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Olulisel kohal on linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki · Roomajad ja kahepaiksed puuduvad · Saart ümbritsev meri on väga kalarikas Vulkaanid · Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla · Kõrgeim vulkaan on Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel
sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas
Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suve on vesi sogane liivast ja moreenist. Järvi on Islandil vähe. Taimed Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi. Põhjaja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomad Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. Lääneislandi maastik Click to edit Master text styles Second level
maalilised joad. Nendest 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Suurim järve pindala on 83 km². 1 Taimestik ja Loomastik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane.Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki.Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased.
MWh. Põllumajandus Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul, kaalikas jt Metsamajandus ja metsatööstus Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Nüüdseks on metsa, metsamaastikku ainult veidi rohkem kui 1%. Tööstuse areng Riigis leidub alumiiniumi ja diatomiiti. Peamised tööstusharud on kalatööstus, alumiiniumisulatus, ferrosiliitsiumi tootmine, geotermaalenergia ja turism. Improdib: toidu- aineid, tekstiili, nafta saadusi, masinaid. Ekspordib:kala, kala-
raiutud. Uus aga ei saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti on Islandil madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Ka laavaväljade keskel võib kohata sitkeid lillemättaid. Sammal ja vaevakasepõõsad katavad sageli vana laavat, pehmendades muidu viljatut loodust. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. 5.2 LOOMASTIK Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas. 5.2.1 KODULOOMAD Levinumad koduloomad on veised, lambad (üle 500 000) ja hobused (ca 80 000).
maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järved Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Elustik Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. Riik
32cm. Tabel 3. Metsamulla kaevete tüsedused ja huumusesisaldus. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 30 32 29 30 28 32 32 30 Hu% - - - - - - - - 14 Kaevete tüseduste vahel kõige õhemal ja kõige tüsedamal oli 4cm. Huumusesisaldust turbamuldadel ei määrata. Seetõttu kirjutati tabelisse kriipsud, et oleks arusaadav, miks välja jäetakse. Tabel 4. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 28 28 28 28 28 28 28 28 Lõimis T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2
osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel. Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Regulaator- seade, millega saab reguleerida veetaset veehoidlas. Kindlaksmääratavad paisutustasemed Paisutustase- veepinna tase Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel - 11 - SOO HÜDROLOOGIA Kuivendus: · Põllumajandusmaid turbal: 120 000 ha soodes + 240 000 ha turbamuldadel = 360 000 ha. · Kõdusoometsi: ca 250 000 ha · Kaevandamine: umbes 20 000 ha freesivälju, mahajäetud turbarabasid ca 10 000 ha. Kaitsealused sood Soid kaitse all koos Natura 2000 aladega kokku on ca 225 000 ha, nendest: · 175 000 ha lage- ja puissood, seal hulgas: - rabad 135 000 ha - siirde- ja õõtsiksood 19 500 ha - madalsood 19 000 ha - mõõkrohusood 1100 ha - allikasood 400 ha · 80 000 ha soometsi
maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järved Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Elustik Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased.
Alustaimestik on mikroreljeefi tõttu mosaiikne. Tufted loosestrife, yellow flag, marsh marigold, purple small reed, sedges ets., are typical plants. Ussilill, kollane vahumõõk, varsakabi, sookastik, tarnad jne on tüüpilised taimed. The moss layer is fragmentary. Samblarinne on katkendlik. The birch-fen type occurs on fen peat soils of different depth and stage of decomposition. Madalsoo kasvukohatüüp esineb erineva tüseduse ja lagunemisastmega turbamuldadel. The predominant part (75%) of the stands consists of swamp birch forests, with pine forests (20%) following. Domineeriv osa puistutest (75%) on sookasemetsad, järgnevad männikud (20%). In the drained parts of this site type small areas (14%) of spruce forests can be found. Selle kasvukohatüübi kuivendatud osas leidub väikestel aladel (14%) kuusikuid. As to their productivity these stands belong to the quality classes (IV)V.....Va.
suuremat hulka toitaineid ta suudab neelata. Rohkem sisaldavad kolloide huumusrikkad peeneteralised kasvupinnased (savi- ja liivsavimullad) tänu neid moodustavate osakeste väikesele läbimõõdule; seetõttu on sellistes pinnastes kolloidide summaarne eripind väga suur. Nii näiteks on jämedateraliste liivmuldade neelamismahutavus alla 10 me/100g, peeneteraliste savimuldade neelamismahutavus 10 … 40 me/100g ja turbamuldadel 100 … 250 me/100 g. Suur varieeruvus turbamuldade neelamismahutavuses sõltub turba lagunemisastmest (vähelagunenud turbad neelavad vähem ning maksimaalselt lagunenud neelavad rohkem). Neeldunud katioonide koostisest sõltuvad kasvupinnase füüsikalis-keemilised omadused ja 2+ 2+ + + + struktuur. Kui kasvupinnas sisaldab rohkelt neeldunud aluseid (Ca , Mg , K , Na , NH4 ), on
annaabi.ee 
