14 Saaremaal. Hästilagunenud turvast toodeti väga vähe Jõgevamaal ja Põlvamaal. Täielikult puudus hästilagunenud turba tootmine Hiiumaal, Valgamaal ja Võrumaal. Joonis 5. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). Turba varu graafikult joonistub kenasti välja, et Eestis on turba varu vägas heas seisus. Igas maakonnas on olemas hästilagunenud turbaid suuremal ja vähemal määral. Vähelagunenud turba varu on natukene kehvemas seisus. Vähelagunenud turba varusid oli 2010. aastal kõige rohkem Pärnumaal, Pärnumaale järgnesid Harjumaa ja Järvamaa (joonis 6 lk.19). Hästilagunenud turba varusid oli enim Pärnumaal, Raplamaal ja Harjumaal. Kõige vähem leidus 2010. aastal vähelagunenud turba varusid Võrumaal ja Saaremaal. Vähelagunenud turba varud puudusid täielikult Hiiumaal ja Valgamaal. Kõige vähem hästilagunenud turba
2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a
Suurima turbalasundi paksus on 18 m (Vällamäe) ja 12 m (Napsi). Keskmine paksus on 34 m. Energiatootmise seisukohalt on uuritud 539 sood ja raba, mille pindala on üle 10 ha. Kokku varusid üle 2,4miljardi tonni. Tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud turbavarud on 775 mln tonni, sisaldades 80% põletamiseks sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid: freesturvas osakesed läbimõõit alla 3 mm, suuremate osakeste pikkus ulatub 1015 mm-ni; tükkturvas pikkus on enamasti 100200 mm, läbimõõt aga 50100 mm; turbabrikett turbapelletid ehk graanulid turbapulgad, sõltuvalt kuivatamise meetodist on kahte liiki: välipelletid freesturvas kuivatatakse õhu käes, tehasepelletid freesturvas kuivatatakse kuivatis.
3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO 3) (olemuselt pehmed): a
Selgrootud liike vähe, arvukus kindel, biomass väike, huumustekitajad puuduvad. Tegevus aktiviseerub älvestes- kuivadel perioodidel, mätastes vihmade ajal, sest vihm on soe ja aereerib. 10 cm sügavusel on temperatuur augusti algul 12 kraadi, pinnal 20 kraadi. Lasundis 5-7 kraadi Filtratsioonikoefitsient 40 cm osas muutub 10 astmes 7 korda Turba botaaniline koostis Turbaliigiks nimetatakse enam-vähem ühesuguse botaanilise koostisega turbaid, mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas
Täielikult mineraliseerunud (humifitseerunud) turvas või kompost aga on taimedele kättesaadav ja tema õhustatavus ning veemahutavus on head. Hästi lagunenud orgaanilise aine olemasolu kasvupinnases võib teataval määral korvata isegi savi- ja liivsaviosakeste vajakut ning toimida vett siduva materjalina. Kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel soovitataksegi orgaanilise komponendina kasutada põhiliselt erineva päritoluga ning erinevas lagunemisastmes olevaid turbaid ning komposti. Mõistagi on olemas palju muid orgaanilisi materjale, kuid enamik neist ei sobi kasvupinnastesse ilma eelneva kompostimiseta. Sellisteks materjalideks on näiteks sapropeel ehk järvemuda, reoveepuhastite setted, loomasõnnik jms. Kompostitud ja laagerdunud orgaaniline aine on stabiilne ning püsib kauem kasvupinnases. Siiski võiks kasvupinnas sisaldada ka väga väikeses koguses väiksema
(näiteks Tartu Ülikool, Loodusuurijate Selts, Balti Metsaselts jt.). Sel ajal ilmunud trükistest enamus olid saksakeelsed. Esimene mahukam kokkuvõte turba ja soode kohta Tsaari-Venemaal oli Jelgavas asunud metsandusliku õppeasutuse õppejõu A. Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest.
annaabi.ee 
