Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud. Alusmets hõre, kuid liigirikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik. Pidev sammalkate puudub. 1.1.7. Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp - tasastel, madalamatel aladel. Muld tugevasti leetunud. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed – domineerivad puhmad. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmeilmeline mets. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Karusambla kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske. Muld happeline. Vastavalt soostumisele intensiivsusele kujunevad leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Alusmets
Enne II maailmasõda ilmus palju rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2. Soostunud rohumaad paiknevad pidevalt niisketel toorhuumuslikel või turbahorisondiga (30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad. 5
Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. Iseloomulikud samblad ja samblikud - palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga
Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed – domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. Iseloomulikud samblad ja samblikud - palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga
Tekkinud salumetsade ning laane- või palumetsade asemele. Varasemal ajal olid pärisarurohumaad enamasti hõredamad või tihedamad puisniidud, nüüdisajal on paljud pärisarurohumaad kujunenud kultuurniitude või põldude asemele. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks pärisarurohumaadeks sõltuvalt mulla niiskusesisaldusest. Soostunud rohumaad Ajuti või alaliselt liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisondiga muldadel, väljaspool veekogude perioodilisi üleujutusi. Võivad asuda madalsoode ja aruniitude piirimail. Kuivaperioodidel võivad mullad olla põuakartlikud. Jaotatakse liigirikasteks, liigivaesteks ja allikalisteks soostunud rohumaadeks. Liigirikkad on levinud lubjarikkail soostunud kamarmuldadel, eeskätt Lääne- ja Loode- Eestis, Kasari ja Pärnu vesikonnas. Puuduvad Kagu-Eestis. Kõikide erinevate soostunud niitude pindalaks on Eestis tänapäeval arvatud 10000 -20000 hektarit
pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Enamasti kasvavad segapuistud. rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. saart, sangleppa. Kased sageli Iseloomulikud samblad ja samblikud - Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi palusammal. sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb
Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. Iseloomulikud samblad ja samblikud - palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga
annaabi.ee 
