salumets, Mänd – palumets. Test 4 Vääriselupaigad 1. Kas väide on tõene või väär? Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Vastus: tõene 2. Tähista vääriselupaigale omased tunnused: a) Ajutine oja, b) Allikate ümbrus, c) Erivanuselisus esimeses rindes, d) Järsk jõekallas, e) Tunnusliikide esinemine, f) Õõnsustega puude esinemine, g) Põlengujäljed puudel 3. Ühenda vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad selle alusel, kus need tunnused on kõige iseloomulikumad ja olulised. a) Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni, õõnsustega puutüved, tavaliselt on metsa all lopsakas rohurinne. – Lehtmetsad, Rohke varis, esineb häile, erivanuselied puud, puudel võib olla rohkelt habesamblikke. – Kuusikud ja kuuse-segametsad,
arumets, selle alla kuuluv tüübirühm on n. palumets, kus asub pohla, mustika kasvukohatüüp(ka metsakasvukohatüüp. Koht kus kasvab teatud liiki palju) Metsade klassifitseerimise alused, ordinatsioon. kasvukohatüübid on sarnased, neis kasvab ühiseid liike Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine) Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike,
joon. 5), samblad ja seened (vt. joon. 6), harvematel kordadel ka kõrgemad taimed ja selgroogsed loomad (vt. joon. 7). Viimased on elupaigatingimuste suhtes vähemnõudlikud ja nende levikuviisid on paremini välja kujunenud. Samuti on nad kohanemisvõimelisemad ja suutelised rändama vastavalt metsa kasutamisele ja elupaigatingimuste muutumisele. Vääriselupaikade väljavalikul kasutatakse asjatundjate poolt koostatud sobivate tunnusliikide nimistud. Joon. 7 Habesamblik (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/habesamblik_evelin.jpg Joon. 6 Puuseened (http://static1.nagi.ee/i/p/65/37/ 02816537f670c1_m.jpg) Kasutatud kirjandus Savolainen. Tamm. htm [http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Savolainen/tamm.htm] w-jussikoprad-1103-01.jpg.
Suunisliigid annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. Asutatakse looduskaitseala, et kaitsta mõnd looduskaitseliselt olulist(haruldast, ohustatud, ökoloogiliselt või kultuuriliselt tähtis) liiki. Suunisliigid: Tunnusliigid – Liigid, mille kohalolu või arvukuse muutusi on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse protsessi olemasolu, puudumise või muutumisena ökosüsteemis. Tunnusliikide kohaolu ja arvukus näitab midagi koosluse või ökosüsteemi kvaliteeti ja liigilise koosseisu kohta Katuseliigid – liigid, mis vajavad elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu kaitse alla võtta ka hulk teisi, sama elupaika asutavaid liike Lipuliigid – liigid, mis köidavad avalikkuse tähelepanu, on sümboolse tähendusega,
Eluapik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Väljendab, millistes keskkonnatingimustes liik elada tahab, nii abiootilised (füüsikalised, keemilised) kui biootilised tingimused. Elupaiga kvaliteet iseloomustab elupaiga tingimuste sobivust seal elavatele liikidele. Elupaiga kvaliteeti saab hinnata näiteks tunnusliikide olemasolu kaudu. Kui tunnusliigid eluapigale on olemas, siis järelikult on tegemist kvaliteetse elupaigaga. Heakvaliteedilises elupaigas on ressurse palju ning madalakvaliteedilises vähe. Spetsialist spetsiifilise nõudlusega liik. Nt saab mõni lehetäiliik toituda üksnes teatud liiki taimest ja mõni lepatriinuliik süüa ainult teatud liiki lehetäisid. Generalist on suure tolerantsusega ja vähenõudlik liik. Vastandub spetsialistile.
naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad: Mitmekesised puistud – Klindimetsad Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud
Metsa vääriselupaik - metsaelupaik, kus on suur tõenäosus ohustatud ja haruldaste kasvukohaspetsiifiliste looma-, seene- ja taimeliikide esinemiseks. Metsa vääriselupaik määratletakse: · Võtmetunnuste põhjal bioloogilised võtmetunnused on metsa arengu käigus tekkivad iseloomulikud elupaigaelemendid või struktuur; maastikulised võtmetunnused viitavad eripärastele keskkonnatingimustele, millega võib kaasneda haruldaste liikide esinemine; · Tunnusliikide esinemise põhjal: indikaatorliigid ning elupaigaspetsialistid. Maastikulised võtmetunnused: vooluveekogude ümbrus - allikad, ojad, jõed; seisuveekogude ümbrus - järved, tiigid; ajutise üleujutuse või vooluvee tunnused - taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõvad, viirud tüvedel ja mätastel; allikalised alad; saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared; arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad,
annaabi.ee 
