Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tunnitöö O Wilde (0)

1 Hindamata
Punktid




Goethe. „Noore Wertheri kannatused“ (22p)                                              
Karoline Tõnne 10B
1 Goethe nimetab tolleaegset ühiskonda ebaloomulikuks. Miks? Too  teosest näiteid.(4p)
Teos on kirjutatud Rousseau vaimus ning sellest eeldan, et Goethe viitab 
klasside vahele. Werther, olles ise lihtinimene, meeldis küll aadlikele ja 
kõrgemast soost seltskonnale, kuid tänu klasside erinevusele saadeti ta 
sealt minema. „Te teate me iseäralikke seisusevahesid,” ütles ta, „ma 
märkan, et seltskond on teised sind nähes kehevil..” , „Krahv ju ajas su 
seltskonnast minema.” 2 Põhjenda, et Werther ja Albert on vastandid.(4p) Werther ja Albert erinevad oma mõttemaailma poolest. Werther oli väga 
emotsionaalne ja üpris enesekeskne. Albert oli aga ratsionaalne ja mõistlik.
Näide sellest oli see stseen, kus Werther ja Albert arutavad enesetapu üle. 
Werther leiab, et see on ainus viis pääseda ning üks võimsamaid  asju, 
mida inimene saab teha. Albert aga arvas, et enesetapp on justkui alla 
andmine, lollus. Albertil ja Wertheril on ka staatuse vahe, Albert on 
kõrgemast soost aga Werther lihtinimene. 3 Millega võlus Lotte Wertherit?(3p) Lotte oli väga kaunis naine. Teised naised kirjeldasid teda kui kaunitari. Kui
Werther Lottet esimest korda nägi oli ta lummatud tema lihtsusest ja 
veetlevast olekust. Lotte seisis laste keskel ning Wertheri arust oli see 
kõige toredam vaatemäng, mis ta näinud on. 4 „Minuga oleks ta õnnelikumaks saanud kui temaga.“ Kas oled  nõus W. sellise mõttega?(3p)
Ma ei ole sellega eriti nõus. Werther mõtleb seda ainult sellest, et ta ise on 
armunud, kuid Lotte ei ole. Ma ei usu, et Lotte oleks õnnelikum mehega, 
keda ta ei armasta, kui sellega, kellega ta kihlatud on. Ma nõustuks sellega
vaid siis, kui ka Lotte näitaks üles huvi Wertheri suhtes. Lisaks, ma ei ole 
eriti kindel, mida Werther oleks saanud Lottele pakkuda. Werther oli 
vaimselt ebastabiilne ja ma kirjeldaks teda ka veidi liiga emotsionaalsena. 
Pealegi, Albertil oli jõukus, et Lottet ja nende pere üleval pidada, Wertheril 
seda ei olnud. 5 Milliseid sarnasusi Hamletiga märkasid Wertheris?(3p) Werther ja Hamlet sarnanevad oma kinnisidee poolest. Kumbki ei suutnud 
loobuda oma vajadusest/mõttest ning see sai neile saatuslikuks, viies nad 
mõlemad enesetapuni. Wertheri kinnisideeks oli Lottega koos olemine ja 
Hamletil oli ta isa. Nii Hamlet kui ka Werther kukkusid läbi, deliirium haaras
nad. Veel näen ma sarnasust selles, et tegelikult olid nad mõlemad head ja
targad inimesed, kuid miski takistas neil oma elu elamast.  6 Miks otsustas W. minna vabasurma? Mis kinnitab, et see polnud  läbematu ega ülepeakaela tehtud samm?(3p)
Werther otsustas enesetapu teha, sest ta sai aru, et temast ja Lottest ei 
oleks midagi saanud ning ta ei talunud seda ühepoolset armastust. Samas 
ta ei suutnud ka kellegile teisele haiget teha, et oma tahtmist saada, seega
ta otsustas, et parim on ise ilmast lahkuda. See ei olnud ülepeakaela otsus,
sest kui Werther Arturilt relvad sai, siis esimese asjana pani ta omale relva 
otsaette. See näitab, et enesetapp oli tal juba pikemat aega mõttes. 
(Enesetapule on viiteid juba ta varasemates kirjades.) 7 Milline tähtsus on teoses loodusel? (2p)


Loodusel on suur roll teoses, see saadab tegelasi ning kujutab nende 
emotsioone või mõtteid. Näiteks siis kui Werther tantsis esimest korda 
Lottega ja pärast tuli äiksetorm, see võis kujutada Wertheri frustratsiooni 
oma tunnete suhtes.
Tunnitöö O Wilde #1 Tunnitöö O Wilde #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolinet Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Noore Wertheri kannatused-raamatuanalüüs
4
docx

"Noore Wertheri kannatused" raamatuanalüüs

Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele lahkumiskirja. Selles kirjas mai

Kirjandus
Lugemiskontroll - Noore Wertheri kannatused
4
docx

Lugemiskontroll - Noore Wertheri kannatused

1. Mis takistus oli alguses Lotte ja Wertheri suhtel, kuidas see olukord teose jooksul arenes. Lotte oli kihlatud Albertiga. Esialgu oli Lotte kihlatu ära sõitnud ja Werther sai Lottega omavahel suhelda. Hiljem tuli Lotte kihlatu Albert tagasi ja nad abiellusid. 2. Kas Wertheril üldiselt oli naiste seas menu või mitte. Too näiteid! Tundub, et Werther meeldis naistele. Raamat algab Wertheri kirjaga, milles ta kirjutab, et mitu naist on temast huvitatud.Ta oli naiste vastu tähelepanelik ja oskas huvitavalt vestelda. Werther meeldis Lottele ja tal oli hiljem suhe ka preili B-ga. 3. Miks Werther vahepeal sellest piirkonnast, kus Lotte elas lahkus ja millega ta siis tegeles. Wherter ei talunud näha Lottet koos Albertiga.Ta lahkus sellest piirkonnast ja läks tööle. Werther tutvus ühe krahviga ja ta suhtles ka preili B-ga. Hiljem külastas Werther ka oma kodukohta. 4. Miks Werther oma uuelt ametikohalt lahkus Tal tekkis pahandus ja see oli tingitud

Kirjandus
Maailmakirjanduse suured teemad lugemispaäevik
8
docx

Maailmakirjanduse suured teemad lugemispaäevik

Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsustab endal silmad peast

Kirjandus
Kirjandus - Secunda
11
doc

Kirjandus - Secunda

Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
Maailmakirjandus III
48
doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun