hoiakutest, mille tulemusena ohutust mõjutavad tegurid omandavad tähtsuse ka organisatsiooni juhtimisel. Ohutuse erinevaid alasid on tavaks olnud käsitleda lahus. Räägitakse liiklus-, töö-, kodu- ja vaba aja ohutusest, toote- ja keskkonnaohutusest. Kesksed ühiskondlikud süsteemid, seadusandlus, juhtimine jne planeeritakse ja teostatakse iga osaala kohta eraldi. Tehnika arenemise ja töö iseloomu muutumisega on ka ohutusprobleemid muutunud. Ohutegurid ei ole enam üksikud, kergesti tunnistatavad ja märgatavad, uusi sünnib kogu aeg juurde. Varem loeti ettevõtte ohutustegevuse eesmärgiks ainult paranenud ohutust ja tervishoidu. Tänapäeva edumeelse käsitluse järgi tulevad ohutust edendava tegevuse edud nähtavale palju laiemalt, sealjuures tootlikkuses ja kvaliteedis. Ohutuse arendamine seondub lähedalt tootmise haldamise, töö ja äri arendamisega. Kui röögitakse ohutuse juhtimisest, siis mõeldakse samu
Õigusvõimet piirab KOV pädevuse piiritlemine PS §154 lg-s 1 kohaliku elu küs-tega. See määrab omapädevuse koos piiridega. Kõik küs-d, mis pole määratletavad kohaliku elu küs-tena, on riigielu küs-d PS § 154 lg 2 ls 2 järgi. Kui selliseid ül-d pannakse, siis on tegu võõrül-tega. Õiguslikud küs-d diferentseeritakse järgmiselt: Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised, kui ületamine ilmselge; kehtetuks tunnistatavad, kui ületamine ei ole ilmselge). Halduslepingud, mis on sõlmit väljaspoolt KOV üksuse pädevust, on tühised pädevuse ilmse puuduse korral. Kui ei ole ilmne, siis leping lõpetatav tsiviilseadustes sätest korras. Väljaspool KOV pädevust sõlmit eraõiguslikud tehingud on nn ultra-vires-teooria järgi tühised, KOV organid võivad soorit eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtest pädevuse raames.
a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosa nt maja, Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. korrus. Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa (TsÜS § 53). Organi otsuse kehtetuks tunnistamise alused (TsÜS § 38 lg 1): Ehitis ja tema osad. Tsüs §55 Päraldis-(TsÜS § 57) Kasu ja kulutused. Tsüs §62 Kulutused. Tsüs §63
(6) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kohta kehtivad seaduseelnõule esitatavad põhinõuded käesolevas jaos sätestatud erisustega. § 33. Seaduseelnõust tulenev seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Seaduseelnõust tulenev teise seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine kavandatakse sama seaduseelnõu rakendussätetes pärast üleminekusätteid. Muudetavad või kehtetuks tunnistatavad seadused paigutatakse seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras. § 34. Seaduse muutmise sõnastamise põhireeglid (1) Seaduse muutmise sättes esitatakse kogu muudetava paragrahvi, lõike või punkti uus sõnastus. (2) Kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa, võib eelnõus sätestada ka ainult selle lause või tekstiosa sõnastuse muutmise.
(TsÜS §33 lg1) Hääleandmine = tahteavaldus; Otsus = eriliigiline tehing Häält on võimalik tühistada (TsÜS §92,94,96,131) või on võimalik viidata tühisusele (TsÜS §10, 12, 13, 86-89) Häälte puudused võivad anda aluse nõudele otsuste kehtetuks tunnistamisele OTSUSE KEHTETUS: organi otsused on allutatud kohtulikule kontrollile Kehtetuse liigid: 1) tühised otused ja 2) kehtetuks tunnistatavad otsused ainult kehtivaid otsuseid saab kehtetuks tunnistada nõudeõigus otsuse kehtetuks tunnistamisel on ainult huvitatud isikultel; vastav liigitus: 1) kehtetuks tunnistatava otsuse vastu võtnud organi liikmed (liikmed kes osalesid ja liikmed kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel) 2) juriidilise isiku muud organid ja nende liikmed 3) muud huvitatud isikud Organi otsus on kehtetuks tunnistatav alljärgnevatel alustel (TsÜS §38 lg1):
Probleem on selles, et kes kontrollib AS-i? Kuvõrd on lubatud hääletuskokkulepped? Tsüs § 33 lg 4 kuis eadusest ei tulene teisiti ÄS § 504´´´´ Hääletuse tulemus eiole võimalik nõuda, et keegi kuidagi häletaks.lepingu täitmine tagatakse muude abivahendtega, nt leppetrahv. Kahju hüvitamist ei ole võimalik välja arvutada. Sest kahju võib seisneda väga kõrvalistes asjades. Koosoleku otsuste vaidlustamine: Vähemuste kaitse. On tühised ja on kehtetuks tunnistatavad otsused. § 301´. Tühisuse alused on kirjas seal. Otsuse tühisus: Tühiseks tunnistaimiseks ei pea kohtusse hagi esitama. Ühinguga seotud aktsionäride ring on väga suur. Kohus peab tuvastama ja siis võib tugineda tühisusele. § 302 3 kuud on täthaeg alates otsuse vastuvõtmisest. 19 302 lg 1 aegumise tähaeg on 3 kuud. Lg 4 kohus ei aruta vaidlustamisasja enne kui aegumistäthaeg on täis. Hagi esitatakse ühingu vastu.
kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34). RKTKo 26.04.2005.a. otsus nr 3-2-1-39-05, p. 14-18. RKTKo 11.11.2008.a. otsus nr 3-2-1-92-08, p. 11-14. RKTKo 08.10.2008.a. otsus nr 3-2-1-65-08, p. 32-36. · Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile. Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused. Organi otsuse kehtetuks tunnistamise alused (TsÜS § 38 lg 1): a) vastuolu seaduse või põhikirjaga b) hääleõigust kasutati õigustamatute eeliste saamiseks (nt jur isikule kuuluva ettevõtte müügi otsustamine enamusaktionäriga seotud isikule alla turuhinna). Kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada 3 kuu jooksul juriidilise isiku vastu. Hagi rahuldamise eelduseks on vastuväite esitamine otsusele otsuse teinud koosolekul.
Notariaalselt peab igal juhul olema tõestatud protokoll, millega otsustatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine (ÄS § 363.7). Protokoll peab olema kõigile aktsionäridele kättesaadav tutvumiseks 7 päeva möödumisel. Üheisikuaktsiaseltsi puhul asendab protokolli ainuaktsionäri kirjalik otsus (ÄS § 305). 4.5.1.5. Üldkoosoleku otsuse kehtetus ja tühisus Eristatakse kahte liiki puudustega otsuseid: 1) Otsused, mis on kehtetuks tunnistatavad (algselt kehtivad), vt TsÜS § 38 lg 1; ÄS § 302 2) Otsused, mis on tühised algusest peale, vt TsÜS § 38 lg 2; ÄS § 301.1. Nii kehtetuks tunnistamine kui tühisus alluvad kohtulikule kontrollile (hagimenetluses). Otsus on tehing, milles sisaldub teatud reguleerimistahe. Otsusena pole käsitletavad otsuse tegemisest keeldumine, informatsiooni teadmiseks võtmine. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks peavad esinema vähemalt kas formaalsed või sisulised
annaabi.ee 
