alati igale oma hüpoteesile, teaduslikult tõestatud fakti näiteks. Pole võimalik leida teaduseolemuse või siis sõna ,,teadus" tähenduse ,,õiget" definitsiooni. Teaduse eesmärgiks peaksolema leida rahuldavaid seletusi kõigele, mis seletamist vajavana esile kerkivad. Needseletused peaksid olema ka testitavad. Teaduse üks kriteeriumitest on ka see, et teda on võimalik ümber lükata. Kindel on see, et me ei teagi õieti, mis teadus on ning mis on tema eelistused teiste tunnetusviiside ees. Eeskiri selle kohta puudub, kuidas teha vahet teaduse ja arvatavalt teadusliku, kuid päriselt hoopis ebateadusliku vahel. Minu jaoks on teadus valdkonniti erinev. Arheoloogidel on oma teadus ja teistel teised teadused. Neil on erinevad aspektid, millest nad lähtuvad. Maie Remmeli uurimust saaks pidada Thomas Kuhn'i järgi normaalteaduseks, kuna seal lahendatakse küsimusi, mis meenutavad ristsõnamõistatusi või maleülesandeid, sest ,,pinget pakub" just lahenduse leidmine
antropoloogia ja sotsioloogiaga. ◦ Enda uurimistöös keskendus eeskätt keskaja sotsiaal- ja majandusajaloole, pöörates tähelepanu esmajoones kollektiivsetele nähtustele – ühiskondlikele, majanduslikele ja mentaalsetele struktuuridele. • Käsitlus mentaliteediajaloost: ◦ Konkreetse minevikuühiskonna igakülgne mõistmine eeldab tollaste mõtlemis- ja tunnetusviiside – “mentaalse atmosfääri” – tundmist. ◦ Vaimsed hoiakud on lahutamatud sotsiaalmajanduslikest institutsioonidest; hoiakud sünnivad ühiskondliku tegevuse käigus, ent ühtlasi avaldavad need sellele ka mõju. ◦ Mitmed poliitilised või majanduslikud otsused jäävad meile arusaamatuks, kui me ei suuda mõista neid mõtteviise või uskumusi, mis seisid nende taga. • Marc Bloch: tunded ja ettekujutused on oluline ajalooaines
lahendada. Tunnetusstrateegia on eesmärgile suunatud tegevus. See on seotud oskuse sooritamisega kaasneva tunnetusprotsessi tagajärjel saadud informatsiooni töötlemise ja selle esitamisega. Holistiline või analüütiline tunnetusprotsess. Teabe edastamiseks on 2 võimalust: suuline ja imiteeriv liigutuse ettekujutamine. Kombineerides töötlemise (holistiline vr. analüütiline) ja esitluse (suuline vr. imiteeriv), saame tunnetusviiside kombinatsioonid. Tunnetuslik tegevus võib olla teadlik või mitteteadlik, efektiivne või mitteefektiivne, peale sunnitud/suunatud või vabatahtlik. Tunnetusstrateegiat ei saa kasutada enne, kui õpilane pole motiveeritud ning sihilikult valmis seda algatama ja kontrollima. Tunnetuse taktika on kohaldatud spetsiifilise ülesande jaoks. Nt. maa-ala kaitsega seotud tegevus, kus tuleb tunnetada konkreetseid tegevusi ning sobivust vastavasse konteksti. Mõnikord võivad
inimeste kooslustest, sotsiaalsetest rühmadest jms. *Eesmärk on hõlmata inimeste ühiskondlikku elu kogu täiuses, igakülgsetes vastastikustes seostes. *Enda uurimistöös keskendus eeskätt keskaja sotsiaal- ja majandusajaloole, pöörates tähelepanu esmajoones kollektiivsetele nähtustele ühiskondlikele, majanduslikele ja mentaalsetele struktuuridele. Ment.ajaloo käsitlus 1. Konkreetse minevikuühiskonna igakülgne mõistmine eeldab tollaste mõtlemis- ja tunnetusviiside "mentaalse atmosfääri" tundmist. 2. Vaimsed hoiakud on lahutamatud sotsiaalmajanduslikest institutsioonidest; hoiakud sünnivad ühiskondliku tegevuse käigus, ent ühtlasi avaldavad need sellele ka mõju. 3. Mitmed poliitilised või majanduslikud otsused jäävad meile arusaamatuks, kui me ei suuda mõista neid mõtteviise või uskumusi, mis seisid nende taga. "Meeleheite- ja ägeduspuhangud, aruta teod, äkilised hingelised
valdkondades on dogmaatikal erinev tähendus, kaal, erinev fn. Ühine on dogmadele ilmselt see, et need kujutavad endast siduvaid, tunnustatud põhiteadmisi antud valdkonnade jaoks; peavad olema ratsionaalselt tõestatud, pidama vastu ajaproovile. Pretsedendi Õeks on Euroopa kohtu poolt väljatöötatud printsiibid. On igati normaalne, kui Euroopas kaks õ kultuuri lähenevad – S- ja pretsedendiÕ. Jutt ei ole õ kultuuride asendamisest, vaid kultuuride kui suhteliselt iseseisvate õ tunnetusviiside põimumisest – selleks on ajaloolised ja objektiivsed põhjused. Õ dogmaatika aitab korrastada, vahel isegi süstematiseerida üha ulatuslikumaks muutuvat Õmassiivi. Just õ dogmaatika aitab tänapäeval kahe erineva õ kultuuri lähenemisele. Mandri- euroopalikus õ kultuuris aitab dogmaatika kaasa sellele, et sama kvaliteediga õ küsimusi ei vaielda uuesti, vaid lähtutakse omasolevast dogmaatikast. Ei tohi unustada, et õ dogmaatika on alati sündinud pingesituatsioonis
Mida keerukam on organism, seda keerukam ja mitmekesisem on ka tema omailm. Kui puugil moodustab omailma teatud võihapet ja soojust kandvad objektid, siis imetajatel on vastav ampluaa tunduvalt avaram. Inimese puhul on see veelgi laiem ja keerukam, kuna siin tuleb mängu teadlik valik ja eesmärgipärasus. Liigutuste mängu- e mõjuruum -- inimesel 6 suunda. Suunasammud korrastavad Mõjuruumi tähtsus ilmneb eriti algelisematel eluvormidel, kelledel puudub ülejäänud tunnetusviiside mitmekesisus. meriliud, kes elab rannakaljudel tõusu-mõõna vööndis. Olenevalt tõusust ja mõõnast liiguvad nad toidu otsingule, kuid peale söömaaega tulevad nad endisele kohale. Meriliua juures ei saa rääkida mingitest nägemis-, kuulmis- või haistmismeeltest ja jääb oletada, et tema mõjuruumis on mingi kompass, mis teda tema endisesse "pesasse" tagasi juhib. Mõjuruumi kõrval on levinuim kompimisruum
üheski teadusvaldkonnas. Küll aga eeldab tegutsemine üksikteaduses, meie puhul õigusteaduses, eelkõige juriidilise baashariduse olemasolu. Siiski kujunevad ka sellisel juhul uurijatel õiguses oma lemmikalad, millede tundmaõppimisega nad ennast rohkem seovad. Selle näiteks on õiguse õiguse sotsioloogide sümpaatia avaliku õiguse suhtes. Meetodiõpetusest ei saa olla selle ratsionaalsel tasemel juttu, kui me ei kujuta endale ette õigusteaduse ainega seonduvat erinevate tunnetusviiside mitte lihtsalt võimalikkust, vaid ka vajalikkust. Erinevad 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises Allikas: Õigusteaduse metodoloogia I. Narits, lk 27 jj NB! See on vertikaalne lähenemine, sügavuti minek. Ei tohi minna nii sügavale, et side reaalsusega kaob. 7 levelit: 1. Õiguspraktika - õiguslikult relevantne tegelikkus 2. õigusdogmaatika/paktiline õigusteadus/ 3. juriidiline meetodiõpetus 4
annaabi.ee 
