Grupialateadvuse kihid nagu perekond, rahvustegrupid ja järjest sügavamale liikudes muutub suuremaks ühisosa loomariigiga ning kõige sügavamal on järjest suurem lahustuvus, sest me koosneme kõik samadest osadest, ainest, molekulidest, aatomitest ning seega Jung ütleb, et päris põhjas kaotab psüühika maailm oma piirid ära ja kõik saab kui üheks. Kollektiivses alateadvuses asuvad siis Jungi arust arheatüübid. *) Jungi arust arheatüübid tingivad teatud reaktsioone ja tunnetusviise, olles ühteaaegu nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad. Jung ise kasutas võrdlemiseks mõistet kristallvõre ehk sisuliselt võret küll pole, kuid on jõud, mis paneb erinevad elemendid mingisse kindlasse vormi ehk labaselt öeldes on arheatüüp kui tühi anum, kuhu asju pannes võtavad nad anuma kuju. Konkreetsemalt on isiksuse seisukohapealt tähtsamad arheatüübid: persona, vari, anima & animus, self (isesus) ja ego (mina).
1) horisontaalsed küsimused mitte sügavuti minek. Õiguse horisontaalsed tunnetusviisid on: a) õiguse filosoofia b) õiguse ajalugu c) õiguse sotsioloogia d) õigusdogmaatika /jurisprudents/ 2) vertikaalsed küsimused õigust on võimalik tundma õppida mitmetasandilise tundmaõppimise teel. MLA - Multi Level Approach. Esitame samuti õiguse kohta küsimusi, kuid lähme sügavuti. Õigust peab tundma õppima igakülgselt. Tuleb tundma õppida kõiki õiguse tunnetusviise. 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis Õiguse filosoofia uurib õiguse põhimõttelisi küsimusi. Õiguse filosoofia eseme moodustavad: maailm kui olemine, õiguse äratundmine (subjekt) ja õiguse eksisteerimisviis (õigus kui protsess). Õiguse filosoofia põhiküsimused jaotuvad kolmeks suureks probleemide ringiks: 1. Kas õigus on olemise komponent ja kas ta eksisteerib inimeste jaoks kui reaalselt olemasolev objekt
Teadmise allikaks jagunevad empirismiks ja ratsionalismiks. Räägitakse metafüüsilisest tunnetusest ehk tunnetus ei saa olla kogemusest lähtuv ja mõistusest, sest metafüüsika tähendab, et „teiselpool füüsikat“ ehk kogemusest väljaspool(mõistus ja aru tunnetusallikateks). See ongi erinevus. Metafüüsika-allikas on puhas mõistus (üheks eristuseks teadustest, aga mitte kõigist). Tunnetusallikate küsimus ei erista nt metafüüsikat matemaatikast. Peame siis edasi tunnetusviise eristama. Aprioorsed otsused ehk kogemuset sõltumatu ehk mõistusest sõltuv. Eristamine tunnetusviisi kaudu. Teaduslik tunnetusviis on otsustused(tänapäeval tähendab lausung – subjekti ja predikaadi seos). Teadus apoliitiline ehk tõestatud teadmine ehk tuleb õigustada(tõestada) subjekti ja predikaadi seost. Otsustused jagatakse kaheks: analüütilised ja sünteetilised otsustused. Nende erinevus sõltub sellest, kuidas tõestatakse S ja P seos.
Esitame samuti õiguse kohta küsimusi, kuid lähme sügavuti. mNeid teese ühendab järgnev: õiguslik praktika tarnib toormaterjali erineva kvaliteediga vastuste jaoks. Õigusteadus on praktilise iseloomuga teadus. Õigus tuleb süstematiseerida. Õigus oleks sellisel juhul süsteemne, kultuuriline käsitlus - mingi osa reeglitest, mida inimesed jälgivad. Õigust peab tundma õppima igakülgselt. Tuleb tundma õppida kõiki õiguse tunnetusviise. Õigusteadus kuulub sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste alarühma. Seejuures on õigusteadus: 1) poliitiline, 2) nii üldistav kui ka rakenduslik, 3) nii ühtne kui ka diferentseeritud. Poliitiline on õigusteadus seetõttu, et kuulub sotsiaalteaduste sellesse rühma, mis uurib poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist organisatsiooni). Üldistav kui ka rakenduslik on ta seetõttu, et kujuneb ja areneb valdavalt sotsiaalse praktika,
va inimesel maailma mõistmisel ja sellest teadmiste hankimisel. Platon lähtus inimese mõistusest endast, kuid Aristoteles aga loodusliku maailma tajumisest. Platon mõtles matemaatiliselt. Ta tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud kestma tänapäevani. 21 4.2 Reaalsustaju Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust
Platon lähtus inimese mõistusest endast, kuid Aristoteles aga loodusliku maailma tajumisest. Platon mõtles matemaatiliselt. Ta 20 tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud kestma tänapäevani. 4.2 Reaalsustaju Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust. Nii toimib näiteks mustkunst ( illusionism )
va inimesel maailma mõistmisel ja sellest teadmiste hankimisel. Platon lähtus inimese mõistusest endast, kuid Aristoteles aga loodusliku maailma tajumisest. Platon mõtles matemaatiliselt. Ta tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud kestma tänapäevani. 4.2 Reaalsustaju Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust. Nii toimib näiteks mustkunst ( illusionism )
annaabi.ee 
