Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele, kalduvusega heatahtlikule altruismile (egoismi vastand). B ütleb, et see tunnetus ongi meie südametunnistus. Mis saab, kui inimene on olukorras, kus saab öelda, et tal pole südametunnistust? Südametunnistus võib olla ebakindel. Võime seada asju paremuse järjestusse ja langetada otsuseid.
enesetunne. Imiku emotsioonid on reaktiivsed. 1--1,5 kuuselt eristab positiivset ja negatiivset emotsiooni; 5 kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10--12 kuuselt kiindumust. 8 2. MÄNG 2.1. Mängu tähtsus Mäng lapse elus on kasvatuse ja arenguvahend ning tema elu organiseerimise vorm. Mängus laps õpib, teeb teatud tööd ja kujuneb kui suhtlemiskaaslane. Mäng on lapse tunnetusvahend, lapsele meelepärane ja rõõmu toov tegevus. Kui ka mäng ei ole positiivse sisuga, on ta alati rõõmu toov sest mängus saab välja elada sisemised pinged. Mängul pole väliseid eesmärke, tal on sisemine motivatsioon. Kusjuures see sisemine motivatsioon ongi arengu stimulaatoriks, mille kaudu toimub lapse areng. Lapsele märkamatult toimub füüsiline areng (seotud liikumise ja kehaga), sotsiaalne areng (rollimängudes läbi elatu annab lapsele kindluse), emotsionaalne areng läbi
moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas, maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas, maamees, maakond, aiamaa, siiamaale... Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka teise ja kolmanda astme moodustusüksused. Sõnavara semantilised suhted kujunevad keele kahe põhifunktsiooni baasil: keel kui tunnetusvahend ja keel kui kommunikatsioonivahend. Alates Saussure'ist jagatakse sõnavara süsteemsed seosed süntagmaatilisteks ja paradigmaatilisteks seosteks, mis on vastastikku seotud. Süntagmaatiliste seoste abil on lausungi elemendid üksteisega seotud. Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused, mis määravad selle kasutamise lausungis. Üksuse teksti kaasamine tähendab selle süntagmaatiliste omaduste realiseerimist.
Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem Morfeem keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine
Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine- keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon) suhtlemine saab teoks üksnes tänu täisulikult väljatöötayud keeleliste märkide süsteemile. Sõnaline kõne on ainult inimese valduses olev suhtlemisviis ja tunnetusvahend. Suhtlemisel täidab kõne kommunikatiivse funktsiooni kõrval ka ekspressiivset- eneseväljendamist võimaldavat. Ülesannet. 4. Foneem, morfeem ja fraas. Foneem- Morfeem- keele kõige väiksem tähenduslik üksis. Koosneb foneemidest. Fraas- üks lause moodustaja. Sõnade ühend, mis koosneb sisuliselt kokku kuuluvatest sõnavormidest. 5. Kõnetegevuse liigid. Koorkõne- teistega koos, teiste toetusel millegi lausumine. Omapäraseks vormiks on koos
inimkonna kultuurilisele arengule, arengu tulemusel sai võimalikuks talletada varasemat kogemust ja teha seda kättesaadavaks järgmistele põlvedele. Nii ei pea iga järgmine põlvkond alustama nullist. Selleks, et mingi keele kasutajad üksteisest aru saaksid, on vaja, et igal mõistel oleks oma kindel tähendus. Samuti on igale keelele omane teatav reeglite süsteem, mis võimaldab sõnu siduda (Rumberg&Uljas 2002: 110-111). Keele põhifunktsioonid on olla suhtlus- ja tunnetusvahend ning väljendada mõtteid. Inimene võib oma mõtteid väljendada läbi kaunite kunstide, matemaatiliste valemite ja lausete ning sõnade kaudu, keelest lahus olles jääb aga mõtlemine meile mõistetamatuks. Reaalne tunnetus ja mõtlemine toimuvad alati keele abil. 30 Keel on suhtlusvahendiks ka iseendaga. Teada tuntud ütlus kõigile on, et kui sul on häid
Positiivne suhe religiooni, äratab Prantsusmaal tähelepanu. 1654 pöördumiselamus, kirjutab "Memorial" - "Aabrahami Jumal, Iisaku Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal" (nii see lõpeb). Leitakse pärast surma kuue revääri sisse õmmelduna. Tahtis jääda piibelliku Jumala juurde. Inimene on kahe lõputuse (lõputult suur ja lõputult väike) vahel. Maailm, taevaavarus ja mikromaailm. Mõistus suudab haarata ainult lõplikku. Tegelik tunnetusvahend on meie süda. "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel mõistame ka esimesi" (ainult IQ pole tähtis, EQ ka!). Esmased printsiibid (ruum, aeg, kindlus maailmas) on mõistuse poolt tagantjärele kinnitatavad. Südame poolt juhitud vaim on peenetundelisuse vaim (esprit de finesse). See tuleks siduda geomeetria vaimuga ja mõlemad tunnetusviisid peaksid olema kooskõlas, siis saab õige pildi. Mõistuse säravaim tegu on iseennast piirata
annaabi.ee 
