/.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest." Üliinimene · https://www.youtube.com/watch?v=bxiKqA-u8y4 Nietzsche tunnetusteooria · Selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. Aitäh kuulamast!
on taustal subjekt. 17 16.2. Nietzsche tunnetusteooria · Objektivismi kritiseerimiseks on õpetlasel tunnetusteoreetilisi põhjusi. Selle taustaks on tema vaatepunkti-õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. 18 · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. · Nietzsche tahab näidata, et miski muu peale tõlgendatud "näiva" maailma pole huvipakkuv, samuti mitte siis Kanti asjad iseeneses maailm; kuna me ei saa seda kunagi kätte ilma tõlgenduseta, siis miks üldse sellest hoolida, küsib Nietzsche. 19 · Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult absoluutsed määrangud, mida
" Meeltega tajutav tegelikkus tähendab Platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Kui tuleb ilmtingimata meeles pidada, et näilisus ei taga tõelist teadmist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatseb käsitada üksteisest sõltumatutena, ei moodusta Platoni enda töödes alasid. Platoni ideeõpetuse moraalifilosoofilised, tunnetusteoreetilised, keelefilosoofilised, metafüüsilised ja ühiskonnafilosoofilised dimensioonid põimuvad tema tekstides ühtseks kimbuks, mille eeliseks mõisteline selgus küll ei ole. Platon ei usalda meelelist taju, kuna see viib tähelepanu üksikutele ja kaduvatele asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel .Ta rõhutab oma seisukoha seda punkti, et teadmine on lihtsalt suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. Kuna "arvamus on midagi
süstemaatiliselt iga teema eraldi. Lähtub Sokratese õpilasena õpetaja põhiintuitsioonist --mõtlemine tuleb suunata üldise kui sellise määratlemisele. Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega, näiteks arutlusega ideaalriigist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatsed käsitada üksteisest sõltumatutena, ei moodusta Platoni enda töödes omaette alasid . Platoni ideeõpetuse moraalifilosoofilised, tunnetusteoreetilised, keelefilosoofilised, metafüüsilised ja ühiskonnafilosoofilised dimensioonid põimuvad tema tekstides ühtseks kimbuks, mille eeliseks mõisteline selgus küll tõesti ei ole. Tema teooria jagab oleva kaheks -- olemused ja näivus. See teooria on tavamõistuse jaoks vastuvõetavam kui Parmenidese äärmuslik teooria. Platon jagab maailma kaheks nähtav maailm milleks on meeltega tabamine, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, muutumine ning ajaline ja ruumiline
tänapäeval mugavat elunautimist. Skeptitsism Sõna skepsis tähendab uurimist või proovimist. Skeptik on kahtleja, kes paneb tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei soovi ennast sisuda ühegi arvamusega. Samas uuritakse kõiki võimalusi ja kaalutakse kõiki argumente. Lahendust ei leita. Skeptitsism on mõistetavv kui ajastuline nähtus. Filosoofia astub olukorda, kus ta sofistide ajal oli juba olnud. Antiiksele skeptitsimile on iseloomulik see et loogilised ja tunnetusteoreetilised kaalutlused ei ole neile eesmärgiks. (Skeptstsism toimub hingerahu pärast.) Eklektikud Tekib ajal kui rooma , kreeka ja orientaalne kultuur segunesid toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. Eklektik väljavälija. Roomlased olid praktilise kallakuga. Aleksandria elektritsism : Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi keskus. Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu. Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin.Siin segunesid
usulistes ning filosoofilistes vaadetes. · Keskmine stoitsism: · Antiikne skeptitsism · Poseidonios · Antiiksele skeptitsismile on iseloomulik see, et loogilised ja · Noorem stoitsism: tunnetusteoreetilised kaalutlused ei ole neile eesmärgiks omaette. · Lucius Annaeus Seneca, · Tõe tunnetamise võimatust näidatakse selleks, et inimene · Epiktetos (50 130) võiks säilitada kõigutamatu meelerahu. · Marcus Aurelius (121 -180) · Zenon Kitionist (336 -264 e.Kr.)
Ideede maailm, ideederiik on muutumatu ja täiuslik. Ideed on asjade algkujud, prototüübid ja asjade tekkimise põhjused. Asjades on ideed mateeria inertsuse (või nt tislerite erineva meisterlikkuse) tõttu realiseerunud deformeeritult; asjad on ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud. Inimesed saavad meeleliselt tajuda üksnes neid varje. Platoni argumendid ideederiigi olemasolu kasuks on peamiselt epistemoloogilised, tunnetusteoreetilised. Kujundlikult, nn koopa võrdpildina, on Platoni tunnetusõpetus esitatud tema filosoofiat hästi kokku võtva dialoogi ,,Politeia" (,,Riigist") seitsmendas raamatus. Kujutlegem koobast, milles viibivad lapsepõlvest alates aheldatud vangid. Vangid on aheldatud nii, et nad ei saa ennast pöörata. Nende pilk on üksiti suunatud väljapääsu vastas olevale koopa seinale. Koobast valgustab vangide selja taga tuli. Tule ja vangide vahel on
Need on sügavad rahutused; nad juurduvad nii sügavalt meis nagu meie keele tähtsus. sest
selgus, mille poole me püüdleme, on igal juhul täielik. See aga tähendab, et filosoofilised
probleemid peavad täielikult kaduma. Tõeliseks avastuseks on avastus, mis annab võime
filosofeerimist katkestada kui ma seda tahan. Avastus mis vaigistab filosoofia, nii et teda ei
piitsutaks küsimused, mis enda küsitavaks teevad.
annaabi.ee 
