tuleb ka tegelikku maailma uurida kogemuste kaudu see oli ka tema põhimõte fenomenoloogia seisukohalt. (Finlay 2008; Laherand 2008: 32) Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest; transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. (Tammo 2008) Nendest põhimõtetest areneski välja fenomenoloogiline uurimus, mille puhul on eesmärgiks mõista ja seletada, kuidas üksikisikud või isikute grupid kogevad mingit kindlat nähtust, sündmust vms enda isiklikust vaatenurgast (Lavrakas 2008: 730).
Selles mõttes käsitleb ontoloogia kui teadus oleva olemise kõige üldisematest määratlustest seda, mis on neile oleva tervikut hõlmavale kolmele valdkonnale ühine ainuüksi selle tõttu, et nad on. Ja see seletab ka nimetust metaphysica generalis. Kuid, nagu osutatud, kavandab Kant antud teoses täiesti uut tüüpi metafüüsika loomist. Viimane erineks senistest metafüüsilistest õpetustest eelkõige oma tunnetusobjekti poolest – kõrgeima olevuse ja hingesurematuse asemel peaks see esmalt järele mõtlema hoopis teistsuguse teema üle. Sellest tuleb juttu edaspidi, kõigepealt vaatleme aga erinevaid tunnetusallikaid, millest võib lähtuda teaduslik tunnetus. Tunnetusallikate järgi jaotuvad teadused aprioorseteks ja aposterioorseteks. Aprioorne on selline tunnetus, mis on tingimatult sõltumatu igasugusest kogemusest, järelikult pärineb üksnes puhtast arust või puhtast mõistusest
ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga. Kontsentreerume metafüüsilisele olemisele. - Transtsendentaalne reduktsioon tunnetuse rõhuasetuse muutus objektile orienteerituselt tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Filosoof tegeleb objekti olemusega. - Fenomenoloogiline reduktsioon eideetiline + transtsendentaalne st. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (subjektiivse) kogemuse piiridest. - MARTIN HEIDEGGERI TEHNIKAKÄSITLUS. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates
isiklikud tegurid. Fenomenoloogia keskseks mõisteks on teadvuse "intentsionaalsus" (suunitlus objektile). Lähtutakse sellest, et ei ole objekti ilma subjektita. Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: 1) fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu
Et leida puhast objekti, millele tegevus suunatud on, tuleb teadmised puhastada ajaloo, kultuuri jms mõjutustest. Sellest tulenevalt on fenomenoloogia keskseks mõisteks teadvuse intensionaalsus e suunitlus objektidele. Kuna me aga mõtleme millegi suunas, peab olema ka subjekt e see, kes mõtleb. Fenomenoloogilise meetodi kaks peamist põhimõtet on hoiduda otsustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad puhta e subjektiivse kogemuse piiridest, ja käsitleda tunnetusobjekti mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ega psühholoogilie olemusena, vaid transendentaalse (transedentaalsus väljaspool meie kogemust) teadvusena. Husserl jaotas tunnetuse kolmeks: psüühiline akt, psüühilise akti tähendus e noema ning psüühilise akti objekt. Husserli fenomenoloogia püüab tegeleda asjade olemusega, sellega, mis on selle tähendus, mitte niivõrd sellega, kas miski on puhtal kujul olemas. Säärast käsitlust teadusest nimetatakse eidetismiks
Selleks eelduseks, väitis Fichte, on "mina" (Descartes!) Tunnetamise või mõtlemise protsessist jääb alati välja selle aktiivsuse analüüs ise. Ei saa olla seadet, mis ennast uurib, tekib lõputu regress. Uurija ei saa olla uuritav. 25 Me peame lihtsalt uskuma, et see meie tunnetuse alus on adekvaatne. Tunnetades ma ei tea, kes ma kui tunnetav jõud selline olen, kuid samas pean ma uskuma, et ma, ise, iseenda jaoks tunnetamatu, harmoniseerun sellega, mida ma tunnetan. (Subjekti- tunnetusobjekti draama.) WILHELM JOSEPH VON SCHELLING (1775 - 1854) Schelling täiendas Kanti rajatud transtsendentaalset idealismi teesiga, et on vaja kahte filosoofiat: subjektiiv-set filosoofiat, mis tegeleb tunnetava objektiidentiteedi ja vabaduse probleemidega ja objektiivset filosoofiat, mis tegeleb loodusliku maailma probleemidega. Tähtsaimaks ülesandeks on näidata nende kahe filosoofia harmoonilist kooskõla, looduse ja intellekti kooskõla. Vaimu ja looduse süntees tuleb kõige selgemalt ilmsiks
juhtimisteaduse ja juhtimisteooria eristamine või samastamine. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlemisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum.39 Alljärgnevalt toon ära A. Siimon'i arusaama juhtimisteaduse ja teooria erinevusest ja seosest40, kuna see aitab käesoleva konspekti autoril põhjendada materjali valikut ,,Juhtimise aluste" õppeaine õpetamiseks. Teadus on teadmiste loogiline süsteem, teaduslikud üldistused tunnetusobjekti kohta, selle objekti olemusse puutuvate seaduspärasuste ja põhitõdede kogum, mis inimeste teadvuses assotsieerub praktika kui materiaalse tegevusega. Rääkides teooriast laiemas mõttes võib seda samastada teaduse mõistega. Kui käsitleda teooriat kitsamas mõttes, on teadus laiem mõiste arvukate teooriate süsteem. Iga teooria on aga uurimisobjekti mingeid aspekte või osi käsitlevate teadusuuringute tulemus, kirjeldades ja selgitades neid olemuslikult ja üldistavalt
annaabi.ee 
