põhimõte on, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on kodanlik kõlbeline käitumine. Eesmärgid: · Üksikisiku täiustumine · Kõikide inimeste ühinemine vendluse ja tõearmastuse vaimus. LIONS ja ROTTARY klubid: heategevusega tegelevad vabamüürlased. 27. Õigluse kuldreegel: Igaüks võib teha, mida tahab, eeldades, et sealjuures ei riku ta ka samasugust vabadust. Kehtib küll, tegevused on sellega piiratud. 28. · Loodusteadused ei ole ainsad tunnetusallikad · Majandus peab olema kooskõlas · Õppimisega ei saa muuta looduse poolt antut · Ühiskonda ei saa radikaalselt ümber korraldada 29. Koherentsiteooria väidab, et väide on tõene kui on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks. 30. Mis on tunnetus? Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32
Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit. Tunnetus, mis sõltub kogemusest, on a posteriori, samas kui tunnetus, mis on kogemusest sõltumatu, on a priori.Kogemusest tulenev otsustus a posteriori, millel on empiiriline päritolu. A posteriori tunnetuse kindlaks tegemiseks tuleb pöörduda kogemuse poole ning tingimused tulevad selle kõigus välja. Metafüüsilist tunnetamist iseloomustab see, et tunnetusallikad pole empiirilised, seega ei tulene need kogemusest. Seega peab a priori tunnetus tulenema puhtast arust ja mõistusest. Sellise tunnetuse kindluse kinnitamiseks ei ole vaja kogemust, kuna kõik tingimused tunnetuse jaoks on juba enne tunnetamist olemas. Hegel Esimese abstrektse mõtlemise viisi puhul seotakse kõi ülejäänud omadused objektis ühe ainsa asjaoluga. Hegeli tekstis oli ka näide, kus ostja ütles, et turueide munad on mädad
õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on suunatud tüüpjuhtumite või üksiku juhtumi lahendamisele. Jaotatakse kaheks: üld -ja üksikaktid.
olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist tunnetusega, milleni sai jõuda vaid puhta mõistuse abil ning arvesse ei tulnud teised võimalikud tunnetusallikad nagu kogemus ja ilmutus. Nende distsipliinide niisugune kolmikjaotus tugineb oleva terviku traditsioonilisele jaotusele inimlikuks, looduslikuks ja jumalikuks olemisvaldkonnaks. Kanti järgi on selle taga aga ka inim- mõistuse kustumatu huvi hinge surematuse, jumala olemasolu ja vabaduse vastu (s.t. selle vastu, kas maailmas, kus me elame, on võimalik inimlik vabadus). Eeldades, et olemine üldse on kas inimese olemine, looduse olemine või jumala olemine, hõlmab
1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumiseni. See kadus, kuna võim kandus üle sugukondadelt keskvõimule. Ühiskond kihistus. Kujunes välja arhailine (vanaaegne) riik: despotismi või piiratud monarhia suunas. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks. Kuid need polnud veel õiguse tekkeallikad, vaid õiguse tunnetusallikad. Roomlastel kujunes välja protsessitüüp* – hagide süsteemi arendus, mis varsti asendus kirjutatud õigusega. Keskajaga seostub lokaaliõigus ehk hakati koguma tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja talupoegade kohustustes. Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna. 1.3
Õiguse allikae kujunemisloo sisuline aspekt inimene kuulus õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu. Roomlased rooma ja germaanlasi germaani õiguse alusel. Keskajal lokaa- ehk partikulaarõigus 13. saj hakati kokku koguma selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaal tuntuim õiguse allikas Sachsenspiegel, Austrias Schwabenspiegel, Prantsusmaal Les Etablissements de St. Louis õiguse tunnetusallikad tegid teatavaks tavaõigust. Läänihärradele kuuluv avalik õigus läänihärrade õigused, talupoegade kohustused. Sel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade raed said õiguse luua õigust. Linnaõigus arenenum, sest linnade majandus arenenum ja komplitseeritum. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond 16. saj tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse kõrvale 12. ja 13. saj algasid rooma õiguse
Oluline: - subsumeerimine on tihedalt seotud ÕN-i mõttest arusaamisega - subs-l peab õiguse rakendaja veenduma, kas elulised asjaolud on tõesti niisugused, et neid annab subsumeerida ja siduda ÕN-st tuleneva õigusliku tagajärjega. See on raske, sest elulised asjaolud on aset leidnud minevikus. Õiguse rakendaja peab looma endale ettekujutuse nende iseloomust. -Väga palju aitab õiguse rakendajaid protsessiõigus=objektiivse tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetusallikad.- Üldiselt kehtib subsumeerimisel tõe välja selgitamise ehk uurimise printsiip, sest subsumeerimine on võimalik ainult siis, kui faktilises koosseisus on kirjeldatud kõiki tunnuseid. Subsumeerimiseks sobiva ÕN-i valiku juurde kuuluv olulisim on õiguse tõlgendamine. Õiguse rakendamise ehk subsumeerimine lõpeb õiguse rakendusakti vastuvõtmisega Õigussüsteem: Õigussüsteemina määratleb prof R.Narits õigussuhete maailma, mille elementideks on näiteks
annaabi.ee 
