tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2.Operatsioonieelne staadium - 3 kuni 7 eluaastani , järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada
seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine
milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Tunnetusprotsessid liigituvad sõltuvalt sisust: Sensoorsed kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. Pertseptiivsed tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. Mnestilised tunnetatust luuakse mälukujundid. 39 Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele järgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus rajaneb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise
suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Tunnetusprotsessid liigituvad sõltuvalt sisust: Sensoorsed kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus 12 on aisting. Pertseptiivsed tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. Mnestilised tunnetatust luuakse mälukujundid. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele järgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus rajaneb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja Meeleorganile mõjuja
Need on. · Aisting · Taju · Mälu · Tähelepanu · Kujutlus · Mõtlemine · Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks. Meeleline tunnetus on tihedas seoses loogilistel
Taju Mälu 19 Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid – kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid – tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid – tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks. Meeleline tunnetus on tihedas seoses loogilistel
Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid järgmiselt: - Sensoorsed tunnetusprotsessid. Nad kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. - Pertseptiivsed protsessid. Toimub tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. - Mnestilised protsessid. Tunnetatust luuakse mälukujund. - Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid. Nendes kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Tegelikkuse tunnetamisel eristatakse meelelist ja abstraktset tunnetust. Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused. Meeleline tunnetus on loomadel ja inimestel erineva suurusega. Abstraktse ehk teoreetilise tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane vaid inimesele. Abstraktses tunnetuses
olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Tunnetusprotsesse nim ka psüühilise tegevuse vormideks: aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. 1)sensoorsed kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi, tulemus aisting; 2)pertseptiivsed tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine, tulem taju; 3)mnestilised tunnetatust luuakse mälukujundid; 4)intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milels kajastuvad seosed Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks. Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess; evolutsiooniliselt tekkinud ärritatavusest; moodustavad emotsionaalse toonuse. Meeleline (aistingud, tajud, kujutlused) ja abstraktne tunnetus. Meeleorganile mõjuvat nim ärritajaks, mõjuprotsessi ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess
annaabi.ee 
