viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite juures on hilisematel aegadel ka vaimud pärisnimestatud jumalateks muutunud. Setode Peko-püha. 13. Haigused ja surm. Algselt kujutati haigust ja surma võõrjõudude tungimisena inimesse, kusjuures haiguse ja surma vahel polnud mingit põhimõttelist laadi vahet, vaid ainult jaõukvantiumi vahe. Surnute hingede soov taas ellu pääseda ja seega sisenevad nõrgemate kehadesse, nt nõdrameelsuse vms ilmnemise kujul. Sellist arusaama kajastab painaja, tallaja jms mõisted. Luupainajad on elavate hingejõud, kes tulevad painama, nt kättemaksust vms põhjusel. Sellise uskumuse juures oli loomulik, et neid painajaid hakati
oska kiiresti mõelda; · ärevus ja stress: pingeseisundis või ärevuses olles võib oskuste kehtestamisoskuste kasutamine ebaõnnestuda, sest mõtlemise selgus ja kiirus on pärsitud. 4 KEHTESTAV MINA-SÕNUM Elus esineb sageli olukordi kus kellegi teise käitumine (laused, tegevused) põhjustab inimesele endale probleeme (nt. negatiivsed tunded või mõtted; ajakava ümberkorraldamine) ja teise käitumist tajutakse enda isikuruumi tungimisena. Sellistes olukordades on kohaseks enesekehtestamise tehnikaks kolmest või neljast osast koosneva mina-sõnumi ehk kehtestava mina-sõnumi kasutamine. Olukorras, kus keegi teine tungib inimese isikuruumi, on vajalik teise inimese käitumise muutmine nii, et ta ei käituks enam isikuruumi tungivalt. Meetod, peaks vastama järgmistele kriteeriumidele (Bolton, 2007): · suure tõenäosusega muudab teine inimene oma käitumist;
efektiivsed, et lahendada inimese probleeme. Tekivad kaitsemehhanismid: · unustamine · ettekäänete otsimine · minevikku langemine · patuoinaste otsimine · saatustekaaslaste seltskonna soosimine. Kui minna ja öelda probleemides vaevlevale inimesele, et ta on läbipõlenud ja et käitub oma olukorras valesti, naerab ta su välja ja kuulutab vaenlaseks number üks. Võttes teise head tahet aidata mõnitamise ja eraellu tungimisena, väljendab ta oma pahameelt otsekoheselt ja mõnikord lausa sõnu valimata, Aitaja peab olema vaevatule usaldusväärne isik, kelle abivajaja on ise välja valinud. Oma valitud usaldusele ei anta tavaliselt märku sõnadega, vaid otsitakse tema lähedust. Et oleks kindlam, kuna piinavaks on saanud ebamäärane hirm ja tühjusetunne. Teadlikult püüab kannataja teiste seltskonda vältida. Abistaja peab käituma delikaatselt, proovides
(vormunud roe). Keskkonna ja rutiini muutumine Haiglasse vastuvõtmine Haiglasse tulekuga kaasneb sageli sisseharjunud eritamisharjumuste muutumine. Privaatsuse puudumine Täiskasvanud inimestele ei esitata tavaliselt küsimusi nende sooletalitluse kohta. Teatud haiglates kuulub see aga haiglarutiini ning mõned pt, kes on haiglasse tulnud mitte soolestikuga seotud põhjustel, võib seda käsitada oma privaatsusesse tungimisena. Harjumatu rutiin. Kui haiglarutiin erineb pt isiklikust väljakujunud eritamisrutiinist, võib see tal selles elamistoimingus probleeme tekitada. Näiteks pt soolestik on harjunud toimima kohe pärast hommikusööki, aga pt ei saa kohe tualetti minna, sest ta peab voodis olema ja arsti visiiti ootama. Tänan! Kasutatud allikad http://www.peninsulasurgery.com/wp-content/uploads/2015/03/P.png http://what-when-how.com/wp-content/uploads/2012/08/tmp61b6111_thum
Hinge irdumine ihust vaimuks ja vaimu kerkimine kaitsevaimuks, see on eesti usundilise arusaama arengutee. Meilgi on püütud tänapäeval leida ja kasvõi kunstlikult luua selliseid muistsete eestlaste ülijumalusi kuid tegelikult meie tõelisele rahvusele näivad nad olevat ometi võõrad. Haigused ja surm Loomulikku-vanadussurma ei tuntud ja haigustki mõisteti teisiti kui tänapäeval. Algselt kujutleti haigust ja surma võõrjõudude tungimisena inimesse. Kui inimese oma jõud on tugevam kallaletungivast võõrjõust, siis ta saab sellest vabaks ja terveks, kui ei, siis vallutab, nõrgestab ja suretab võõrjõud inimese. Kallaletungivateks võõrjõuks võis olla vaenlase relv, keha rebiv karu käpp, uputav vesi, nõelav uss, pikse löök jne. Haigeks teha ja suretada võivad ka teised inimesed, eelkõige nõiad, aga ka surnute hinged. Kui inimene muutub järsku hoopis teistsuguseks,
Asümmeetriline "sina/"Teie" täiskasvanute vahel väljendab võimusuhet (miilits kahtlusaluse poole pöördudes, sõjavägi). Eestlase sõbralik "sina" võib solvata (kuigi võib solvata ka teist eestlast, kui too pole üldise sinatamisega nõus). Pöördumised eestlastel tihti puuduvad (nagu "tere"-gi), Ameerikas, eriti Läänekaldal eesnimed (kuigi see on interaktsiooniline!), vene kultuuris lugupidav vorm eesnimi + isanimi muundub Eestis eesnimeks paljudele eestlastele tundub tungimisena privaatruumi (st ebaviisakusena). "Sina/Teie" kasutamine igas kultuuris erinev, tihti mõttekas rakendada nn metakultuurilist interventsiooni, st arusaamatus sõnaselgelt jutuks võtta, et kaasvestleja reegleid taibata. Kroneemika Monokroonsed ja polükroonsed kultuurid (ja inimesed): Edward Hall ("The Silent Language", "The Hidden Dimension", "Beyond Culture") Monokroonsus "üksaegsus" aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest
Mingil määral toimub see alati, eriti sama sugupoolt oleva lapsega. Ema elab oma noorusaega uuesti koolipidude, isa mitmesuguste harrastuste kaudu. Lapse abil noorusaega naasmine võib võtta ka ebaloomulikke vorme. Sel juhul kaotab laps täiskasvanu kaitse ja tema iseseisvumine muutub raskemaks. Noorust tuleb uuesti läbi elada mälestustes, see ei tohi avalduda ilmse tungimisena noore maailma, lohutatud noorusliku riietumisena, samasuguste harrastustena, samamoelise keelepruugina, noorte uusimate moehulluste tingimusteta mõistmisena ega sellena, et ebasotsiaalne käitumine tunnistatakse noorte maailma kuuluvaks. Lapsepõlvepärase emalapsesuhte katkestamine ning uue suhte sõlmimine on lapsele hädavajalik. Ta ei saa ema, olgu too ükskõik kui moodne, võtta
annaabi.ee 
