.. E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, kuid ei jäta meelt lõpuni noruliseks.- Manades ette ühtelugu kaugustes looduspilte, mis ähmaselt järjest liginedes selginevad, pöörates koguaeg tähelepanu detailidele, mitte lastes tajuda tervikpilti korraga, vaid järk järgult, lastes sul endal ise sellele sõnumile kuju ja tähenduse leida ning, mis seejärel kaovad, jättes kõigest järgi
sümpatiseerib. Käesolev teos tekitas minus meeldivat nostalgiat ning on oma ülesehituselt rõõmsakõlaline ja muretu. "Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi
Toimus II tööstusrevolutsioon- tehnika võidukäik. Kirjanduses hakati palju eksperimenteerima. Toimub II Maailmasõda. Sümbolism: Tekkis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest. Peidetud vihjed ja metafoorid. Püüti hoiduda isiklikkusest. Proosas kalduti müstikasse. Traagiline ja irratsionaalne. Eesti kirjanikud: Friedebert Tuglas Impressionism: Tekkis 19. Sajandi lõpul Prantsusmaal. Tekkepõhjused tulenevad maalikunstist. Kujutati tundevarjundeid. Luule muutub mänglevamaks, tuuakse esile vastandavaid tundeid. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire Eesti kirjanikud: Marie Under, Tammsaare. Futurism: Tekkis 1909. aastal Itaalias. Tuleviku kirjanduse vool. Kirjanikud ülistasid linnu, masinaid ja uuendasid kirjutamise vormi. Kirjanikud kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide
Haridusseltsi koolis, seejärel a-ni 1914 Koeru saksa erakoolis ja 1915- 1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis. 1919. aastal jätkab Viiralt õpinguid Tartus äsjaasutatud kunstikoolis ´´Pallas´´. Seal õppis ta A. Starkopfi juures skulptuuri ning A. Vabbe ja G. Kingi juures graafikat. Suur arv joonistusi ja graafilisi lehti aga valgustavad küllaldaselt E. Viiralti õppeaega ´´Pallases´´. Viiralti töödes ilmneb üha suurenev püüd inimese psühholoogilisi elamusi ja tundevarjundeid tabada, millest on tingitud ka ta järjekindlad ja alalised otsingud ilmekate väljendusvahendite leidmiseks. Juba 1920. ja 1921. aastate jooksul teeb kunstnik märkimisväärseid edusamme professionaalsete oskuste alal. Tema joonekäsitlus hakkab omandama arstlikku ilmet- omapärast kergust kindlust ja väljendusrikkust. Ta pälvis ``Pallase`` kooli ühe andekama õpilase kuulsuse. Selle kooli õpetajaskond ja kaasõpilased kogusid toetussumma, et saata Wiiralt välismaale.
Ülevalt vasakult nurgast on esile toodud kolm langevat inglit. See toob esile veel rohkem perenaise õrnust. Tahaplaanile on jäetud peremees kes teeb tööd. ''Püha perekonnast'' sai alguse ka see, et Rembrandt hakkas inimest nägema lähemalt, mis avas temas tundevarjundeid ja psühholoogilisi nüansse, mida polnud ükski Hollandi kunstnik sedavõrd ilmekalt tabanud. Kokkuvõte Rembrandti elu oli tema eluaastate alguses lihtne. Töid oli käega sega. Tal oli kõrval alati rikkast perekonnast pärit abikaasa ning üks poeg. Sel eluajal maalis ta palju suursuguseid maale, mis tõid tema perekonda leiba ja kuulsust. Talle tegid palju rikkad Madalmaade, kui ka mujalt pärit inimesed tellimustöid. Pärast abikaasa surma hakkas Rembrandti elu allakäik.
Prototüüp on hajusate piiridega mõiste tähenduse tüüpiline esindaja. Prototüübid korrastavad meie mõistesüsteemi ja toovad esile seoseid süsteemi elementide vahel: põhitasand(tool), ülatasand(mööbel), alamtasand(tugitool). Põhitähendus- invariantne kõigil kasutusjuhtudel, rõhutab viitesuhet tähistaja ja tähistatava vahel. Tähendusvarjund-lisab mingi nüansi kas konteksti või tähendusnihke tõttu. Konnotatsioonid-väljendavad hinnanguid, suhtumist, tundevarjundeid. Usuaal e.tavatähendus- püsiv mistahes kontekstis, võrreldav põhitähendusega. Okasionaal e.juhutähendus- kõrvalekalle tavatähendusest, markeeritud nagu konnotatsioonidki. Konnotatsioon on püsiv, juhutähendus mitte. Otsene tähendus- denotatiivne. Ülekantud tähendus- metafooriline ja metonüümilne. Tähendusmuutuste põhjused- keelelised, ajaloolised, sotsiaalsed, psüühilised, tähenduslaenud. Polüseemia-suhe ühe ja sama sõna eri tähenduste vahel(ühel sõnal on mitu
abivahendiks. Usun, et paljude võrgufanaatikute jaoks on emootikud saanud sama kindlaks trükikirja osaks, kui tavalised tähedki ja nende kasutamisel ei mõelda pikalt. Pigem toimub nende trükkimine juba spontaanselt. Emootikuid ei kasutata mitte ainult sünkroonses kommunikatsiooni. Asünkroonses kommunikatsioonis on neil samuti oma kindel koht. Neid sobib paigutada nii isiklikesse kirjadesse kui ka huvigruppidesse saadetavasse posti. Nad lubavad kirjutatut lühendada ja mõningaid tundevarjundeid esitada. Kuid hoiatatakse emootikute liigse kasutamise eest - neid ei tasuks lisada üle ühe lõigu kohta. Mis liig see liig! Ega me ju rääkides ka pidevalt grimasse iga sõna ja lause järel tee! :-) Vestluskaaslase hingeseisundi kohta annab mõningast informatsiooni ka see, kuidas tekst teie terminalile jõuab. Kas trükitakse kiiremini või aeglasemalt kui tavaliselt. Kas tehakse palju trükivigu. Kas on pikad mõttepausid. Kas kustutatakse tihti oma poolikuid mõtteid
26 Toimub kaks maailmasõda. Sümbolism tekib Prantsusmaal, eriti levib luules. Otsiti kujundeid, peidetud vihjeid, metafoore. Püüti hoiduda isiklikkusest. Pettumine ühiskonnas. Proosas kalduti müstikasse. Pigem traagiline irratsionaalne. Friedebert Tuglas, Ibsen "Peer Gynt" Impressionism tekib 19.saj lõpus Prantsusmaal. Algatajaks on maalikunst. Põhieesmärk kujutada tundevarjundeid. Luules muutub impressionism mänglevamaks. Varses loomingus on impressionism Under, Ridala, Tammsaare, Tuglas, Baudelaire Futurism saab alguse Itaaliast. Tuleviku kirjandusvorm. Eitasid kõike senist. Ülistasid masinaid ja linnu. Uus kirjutamisstiil. Suhteliselt lühiajaline. Ekpressionism saab alguse Saksamaal. Tähendab jõulisust. Visnapuu, Under Sürrealism Andres Ehin, Dali Eksistentsialism tekib 20.saj keskpaigas. Üksikisiku toimetuleku "ism". 21
pealkirjaks ,,komöödia". 1904. aastal sõidab ta Sm-le, kuna ta üritab oma tervist paremaks muuta. Vaatamata katsetele sureb ta Badenwaieri linnas 44-aastaselt. 41 Afanassi Fet (Sensin) (1820 1892) Õppis Võru pansionis ja hiljem Moskva ülikoolis. Pooldas nn puhast kunsti ja vältis ühiskondlikke teemasid. Eriti tuntud on ta looduslüürika. Fet tunnetas peenelt inimese hingeelu, tema luule kajastab vaevumärgatavaid tundevarjundeid, seepärast võib teda pidada Bloki ja Pasternaki eelkäijaks (ENE 2). Fet ja Nekrassov moodustavad vastandite ühtsuse. Luuletajate eluajal on sel ühtsusel antagonistlik iseloom, tänapäeval omandavat see ajalooline vastandite ühtsus harmoonilise iseloomu. Üks vastaspool täiendab teist: Nekrassovi luule arendab kodanikutunnet, Feti oma ilumeelt. (Ehin ,,Ilmsi ja Ulmsi") Feti luuleteemad on kaugel originaalsest: õnnetu armastus, Kesk-Venemaa tagasihoidlik
Seda luulet kanti ette soololauludena lüüra saatel. Sappho lõi ka pulmalaule (epitalaamione), mida esitas koor. Pulmalaulud lähtuvad rahvaluule eeskujust ja olid arvatavasti pühendatud neidude sõprusringist lahkujaile. Sappho rahvalaulupärasele, lihtsas keeles luulele on omased isiklikust elamusest johtuv tundesügavus ja siirus, väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda. Sappho elu ja surma kohta tekkis juba antiikajal legende (ta olevat hüljanud Alkaiose armastuse,
annaabi.ee 
