! M kergem kui N-sugu kandev rakk LOOTEVESI: kaitse, maitseb LV-see rinnapiima maitsega, vedeliku hoidmine-pissimine Geneetilised haiguse: Trisoomia 21-Down sündroom,füüs/vaimnepuue Trisoomia 18- Edwardsi- hulgiväärareng, surnult sünd 5.näd tunderetseptorid Trisoomia 13- Batau- kurtus, vaimse arengu peetus 12.näd lõppeb organite moodustumine=organogenees 16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24
naha pinnale. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Need näärmed eritavad vedelikku, mis sisaldab: 1. peamiselt vett, 2. NaCl, 3. väikestes kogustes rasvhappeid ja 4. uureat Higinäärmed osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Inimeste soojusregulatsioon on üsna tõhus just higierituse tõttu. Mõtiskle: saun, ülekuumenemine Dermis e. pärisnahk Pärisnahas on tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Nahal on: 1. sooja- ja külmatundlikkus, 2. naha venimise tunnetus, 3. valu, 4. rõhu, 5. sügeluse tundlikkus. Subkuutis e. alusnahk Subkuutis e. alusnahk Pärisnahk läheb üle subkuutiseks e. alusnahaks ilma selge piirita. Alusnahk moodustub kohevast side- ja rasvkoest. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm, rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel olla isegi 10 cm.
Näsade read moodustavad harjaseid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242). Pärisnahas asuvad ka tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Seljal on neid vähe. Pärisnahas on rohkesti ka immunotsüüte (Nienstedt jt 2001: 96). Dermises on lisaks fibroblastidele mõningal määral nuumrakke ja vähesel määral lümfotsüüte. Naha arvukad veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis. Nahas ringleb tavaliselt 5-10 korda nii palju verd, kui selle toimimiseks on vajalik. Nahk on seega ka verevarulaks (Nienstedt jt 2001: 95). 5
Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi kognitiivse struktuuri ja ta suudab oma liigutusi koordineerida. Üsasisese arengu staadiumid: Germinaalstaadium. Viljastumisest 10. päevani Embrüonaalne staadium. 10. päev kuni 8. rasedusnädal Looteline staadium. 9. rasedusnädal kuni 38. rasedusnädal Looteareng: 7-8. nädal tunneb laps valu (5. nädalal hakkavad arenema tunderetseptorid); 12. nädalaks on välja arenenud kõik organsüsteemid. Kuni 12. nädalani on keskkonna mõjud kõige karmimad; 16. nädal liigutused muutuvad keerukamaks, laps õpib haarama, imema ja grimasse tegema; 20. nädal laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed; 32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus. Perinataalne areng
enne nõrgemad ja ka elu jooksul hukkub neid rohkem). Tütarlaste sündide arv tõused vanemate vanuse tõustes. Üsasisese arengu staadiumid 1) Germinaalstaadium viljastumisest kuni 10.päevani. 2) Embrüonaalne staadium 1.päev kuni 8.raseduse nädal. 3) Looteline astaadium 9.rasedusnädal-38.rasedusnädal 5.rasedusnädal lootevett on vaja kaitseks väliste asjade eest, sisaldab toitaineid, see on sama maitse ja lõhnaga, mis rinnapiim. Hakkavad arenema tunderetseptorid embrüo tunneb valu. 12.rasedusnädal lõppeb organite moodustumine, organid on valmis selleks, et areneda edasi. Organogenees. Kõiksugu välismõjud võivad olla loote arengule ohtlik. 16.rasedusnädal liigutused muutuvad raskemaks (haaramine, imemine, grimassid). 20.rasedusnädal nüüd hakkab platsenta last kaitsma!! 24.rasedusnädal raskudet on veel vähe (veresooned paistavad), kehatemperatuuri säilitamise probleem, keha on sündimiseks ebaaküps
keskeas) Keskkonnaseisund raskemetallid (plii, elavhõbe) olmekeemia narkoos jne. Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab, pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. 5.rasedusnädalal on loote ümber lootevesi, seda on vaja et ta hakkaks imema rinnapiima. Lootevesi on sama maitse ja lõhnaga. 5-7.rasedusnädal on juba tunderetseptorid. 12. Lõpeb organogenees, organite strukturaalne baas on välja arenenud aga nad küpsevad edasi. 16.nädal Lapse liigutused muutuvad aina keerukamaks. Laps õpib haarama, imema, teeb grimasse. 20.nädal platsenta on küps, emad hakkavad tundma liigutusi, aga on võimalik ka varem tunda. 24. Nädalat Laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Laps tunneb puudutust ja reageeri erinevatele lõhnadele. Seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed.
on suurem pärast looduskatastroofe. Tütarlapse sünni võimalus suureneb sünnituse arvuga- esimestel sünnitustel sünnib sagedamini poisse. Poisslapsi on rohkem paaridel, kes on sagedamini vahekorras. Gestatsiooniaeg (rasedusnädalad) Üsasisese arengu staadiumid: Germinaalstaadium- viljastumisest 10.-14. päevani Embrüonaalne staadium - 10. päev- 8.rasedusnädal Looteline staadium - 9. rasedusnädal- 38.rasedusnädal. 5. rasedusnädal - arenevad tunderetseptorid ehk loode hakkab tundma valu; pea on suurem kui keha, keskosa laiem. 11. rasedusnädal - loode neelab juba lootevett, mis on sama maitsega, kui rinnapiim. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. 12.rasedusnädal organogenees - organsüsteemid on arenenud välja ja kvalitatiivseid muutuseid ena ei toimu. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on
rütm (kõne kiirus) Lõhnatundlikkus - loode tunneb lõhna; lootevesi maitseb samamoodi nagu ema rinnapiim ja selle põhjuseks on see, et imik hakkaks rinnast sööma - tuttav maitse; eristamine - lapsed eristavad teistest oma ema ja emad teistest lastest oma last Seos emotsioonide loomisega - mingi lõhn meenutab midagi Meestel on permanentne lõhnataju, kuid naistel käib see üles-alla olenevalt hormoonide tasemest Puutetundlikkus - tunderetseptorid on arenenud alates 7.ndast rasedusnädalast; vastsündinud lapse nahk on 5 korda õhem kui täiskasvanu nahk; tundlik õhurõhule, temperatuurile 1986nda aastani usuti teaduslikus maailmas, et laps ei tunne esimesed 15 kuud valu Maitsetundlikkus - hea maitsemeel juba imikutel ja nad eelistavad magusat Motoorne ja kognitiivne areng Reflekside väljatöötamine on esimeseks etapiks, järgmiseks sümmeetriliste liigutuste
annaabi.ee 
