Suvel lõpus lugesin lehest artikklit, kus oli küsitud «Kus lpeb demokraatlik sallivus ja kust algab liigne leplikkus, allaheitlikkus?» Sama loogikat jätkates: kas ei vii liigne sallivus alandlikkuseni, kus eestlased nõustuvad, et vene keel viks olla teiseks riigikeeleks, lihtsustavad kodakondsuse andmist jne. Kuhu tuleks õmmata sallivuspiir: siiani ja mitte rohkem! Sallivust saab eristada mitut moodi alates tõrjumisest kuni ühtsus- või meie-tundeni. Tõrjumine välistab sallivuse ja vastastikuse heatahtliku suhtumise. Tõrjumine oli Eestile iseloomulik 1990ndate algul, kus konfliktid rahvussuhete pinnal olid sagedased. See lopes kusagil 1990ndate keskel. On olemas vahepealne sallivus viis, mida saab nimetada passiivseks sallivuseks. Passiivne sallivus on tegelikult ükskõiksus: ma võin küll olla viisakas ja sõbralik, kuid mulle ei lähe teine inimene, tema probleemid eriti korda.
tekitavat ja hulluks ajavat ärevust. Seda kõike aga ainult ajutiselt. Vaja oleks tunnetada vaid korraks, et saada maik suhu sellest, mida üks või teine tähendab. Läbi närvide jõuavad ajju signaalid, mis omakorda mõjutavad meie edaspidist mõtlemist. Lapsepõlves ema-isa aina korrutasid mitte kuuma pliidiplaati katsuda, kuid õppust võtsime alles siis, kui näpuotsad punased. Nii on ka täielku ,,olemise" saavutamisega. Jõudmaks tundeni, et just see siin on minu kodu, minu elu, peab füüsiliselt tunnetama maailma valu. Mõistes keskkonda, oskab inimene edaspidi ise oma elutee eest vastutada ning täisväärtuslikku elu elada. Mulle endale meeldiks ennast näha kui eksistentsialisti, kuid kuna ma arvan ennast küllaltki hästi tundvat, tean, et parema meelega veedaksin kõik oma elupäevad õndsas täiuslikkuses. Ma olen arg ning vahest isegi mugav nagu enamus meist
· Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid. "Maailma asemel" · Selles luulekogus leidub Kareva uue laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: "Maailm on muinasjutt". "Maailm on muinasjutt" Maailm on liikuv lugu, mis alati otsas, mis langedes läbi aja iga hetk uuesti alustab otsast. Kareva maailmas · Kareva luulet on tõlgitud: vene; inglise; ukraina; turkmeeni; moldaavia ja teistesse keeltesse, koguna «». · Kareva ise on tõlkinud A. Ahmatova ja teiste luulet. Kasutatud kirjandus · "Eesti Kirjanduslugu", Koolibri, 2000 (E
uimasuse näol tunda. Rasvaste toitude söömine enne magama minekut aeglustab kõhu tühjenemist ja halvendab seedehäireid. Samas kui vürtsikate toitude söömine võib tekitada kõrvetisi ja seedehäireid. Näksimine viib paratamatult kaalu tõusuni, kuna harilikult näksitakse just rasvaseid suupisteid nagu kartulikrõpsud, pitsad ja küpsised. Samuti viib see rahuldamatuse ja distsipliini puuduse tundeni. 1 Bioneer.ee (Ökomeedia). Elu ja tervis on meie endi kätes. - http://bioneer.ee/eluviis/toit/Elu_ja_tervis_on_meie_endi_k%C3%A4tes.aid-846 13.10.2008 2 Looduspärane elu. Ökoloogiline toit intensiivviljeluse ja tööstusliku toidu asemel. -http://looduselu.onepagefree.com/?id=3762 13.10.2008 8 Enesenäljutamine viib samuti kaalu tõusuni, vastupidiselt enamiku arvamusele. Kui inimene
XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon
“liigilusas” värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu “Maailma asemel”, milles vahest leidubki Kareva uue laadi värvikaim osa. Luulemina liigub siin peamiselt müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast (“Maailm on muinasjutt”). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate “madalatest” tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas
"Hingering", milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust "liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu "Maailma asemel", milles vahest leidubki Kareva uue laadi värvikaim osa. Luulemina liigub siin peamiselt müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast ("Maailm on muinasjutt"). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate "madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes
Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus ,,üleassimileerib" tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti. Tõdemus, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm suunab edasi dialektilisema ja mitmekihilisema elutõe tunnetamisele. 5
maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus „üleassimileerib“ tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti. Tõdemus, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm suunab edasi dialektilisema ja mitmekihilisema elutõe tunnetamisele. 5
annaabi.ee 
