heledat kullakarva valgust Helepunane energia ja aktiivsuse värv. rohelisi retorte punase baldahhiini Tumepunane punases fessis Koshenillpunane kuldne tolm Purpurne Sinilillade Violetne Oliivroheliste Tumevioletne Koshenillpunaste 2. Süsimustad Sinine: Taevas, vesi ja pilved Kõrbhallid Sinililla muutus esmalt kollaseks ja siis tuhakarvaliseks Enamjaolt sümboliseerib Hõredad kollased pilvetordid nagu musta varju Must: must värv kurbust, hirmu ja
Verine liha Käpad jätsid veriseid jälgi Sinihallid karvatud silmalaud Punased silmad Punane viin Kõik oli valge Punane vateeritud vammus Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Teoses on kasutatud rohkem liitvärvinimesid. Pole kasutatud lihtvärve nagu pruun, oranz, beez. Mõistegrupid: Valgus: Rohekashall, hele kulla-karva, tuhkne, valge, tumevioletne, kollane, tumepunane Riietus: Sinine, must, kuld, purpur, punane, kolletanud, helepunane, tumepunane Interjöör: Vaskne, punane, kollane, purpur, hall, sinililla, Esinemissageduse järgi: Interjöör, valgus, riietus Peatükid värvide esinemissageduse järgi: II ; I ; III Novelli esimeses peatükis värvid soojemad. Mida rohkem lõpu poole, seda külmemaks lähevad ka värvid. Värvide külmemaks minekut võiks seostada Popi emotsioonide ning üleüldiselt majas toimuvaga, st, et
toimub orgaaniliste ainete väljavool mesikastena. Mesikaste järele tulnud putukad levitavad ka seene lülieoseid, kandes neid uutele õitele. Nakatunud õites areneb tungaltera. Mesikaste on mesilastele mürgine. 5. Tungalteramürgistus- ergotism Tungaltera (Secale cornutum) on kottseente klassi kuuluva seene Claviceps purpurea püsivorm. Esineb teraviljadel (peamiselt siiski rukkipeades). Tungaltera on sarvetaoline (piklik kõver), sooniline, väljast tumevioletne, seest valge rabe kõva moodustis. Suuremal hulgal võib teda esineda vilja puhastamisel saadavas alusviljas, kliides ja jahvatusjäätmetes, mida kasutatakse kanade, sigade ja veiste söödana. Eriti rohkesti esineb teda vihmastel aastatel, millal ta võib tekitada isegi massilisi mürgistusi. Ta langeb kõrreliste viljapeadest kergesti (lõikuse ajal) maapinnale ja talvitub seal. Kevadel kasvavad tungalterast
Neist tähtsamad on kroom- ja dikroomhape. Kasutatakse suurtes kogustes kroomimiselektrolüüdi komponendina. 2. mangaanhape ja selle soolad. Mangaan(VI)hape disproportsieerub kohe: 3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 2H2O. Mangaan(VII)hape ehk permangaanhape HMnO4. Manganaadid on erinevate mangaanhapete soolad. Esinevad kolme tüüpi manganaadid: 1) Sinine või sinakasroheline manganaat(V)ioon MnO43-, 2) Roheline või mustjas manganaat(VI)ioon MnO42-. 3) Tumevioletne manganaat(VII)ioon ehk permanganaatioon MnO4-. Manganaadid(V) on tuntud Li, Na, K ja Ba puhul, saadakse MnO2 sulatamisel nitritite ja leelistega: MnO2 + NaNO2 + 2NaOH Na3MnO4 + NO + H2O Vesilahustes manganaadid(V) disproportsioneeruvad. Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O
kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa · Prunus cerasifera var. divaricata Elliptiline kuni äraspidi munajas Lühidalt teravneva tipuga Laikiilja alusega Täkilis saagja servaga Igal lehehambal on nääre · Hapu e. Harilik kirsipuu · Prunus cerasus Munajad või elliptilised üsna suured näärmeliselt saagja servaga altküljelt keskroo lähedalt karvased Piklikud näärmed rool · Magus kirsipuu
Seemnete ümber sültjas mass. Värvuselt rohelised, kollased, punased, oranz, roosa Rohelistes mürgine aine solaniin, mis valmides kaob. Kvaliteedilt jagatakse harilikud ja valiktomat. Tomati seemned õlirikkad, pressitakse kõrvaltoodanguna õli baklazaan- sarnane tomatile, soojanõudlikum. Vili on mari, milles palju korrapäratult asetsevaid seemneid. Vilja sisu pisut urbne, mitte mahlane, kuiva konsistentsiga. Seemneid vähe, vili rohkem pikergune, munajas ja värvuselt tumevioletne kuni mustanivälja. Kuid leidub ka kollaseid, valgeid ja lillakaid. Viljal veidi kibekas maitse, tingitud solaniinist. Sisaldab ainet, mis alandab kolesterooli veres, maitselt meenutab praetud seeni kaunpipar ehk parika maitse poolest eristatakse iseseisva söögina magusat pipart ja maitselisandina kasutatavat kaunpipart. Vili on veninud, õõnes, õhema või paksema seinaga. Viljakesta sees seemned, valminud kaunad kortsulised. Värvuselt rohelised, kollased, punased, oranzid
Suurtel haljasaladel ning maastikel on enamasti ülddominandiks reljeef, veekogu või hoonestus. 5 Ülddominandiks võib abstraktselt olla ka üldine, so motiiv, maastikutüüp vm, millele siis viitab kogu kujundus ka subdominantide tasandil. 2.8 Värvus Värvus on üks vormi omadustest, mis tekitab vaatajas esimese emotsiooni. Punane ja oranz ärritavad, roheline rahustab, tumesinine ja tumevioletne mõjuvad rõhuvalt, helesinine rahustavalt, kollane ergastab, tumedad toonid üldse mõjuvad raskelt ja teevad ka vormi optiliselt raskemaks. Ka värvusete kombinatsioonid mõjuvad rõhuvalt mitmeti: meeldivaid emotsioone teiktavad kolme baasvärvuse(sinine, kollane, punane) kombinatsioonid ja neil põhikontrastid, kusjuures paremini mõjub korraga kahe baasvärvuse või selle varjundi kontrast(sinine-oranz, violetne-kollane, roheline-punane). Värvuskontrasti mõjutab suuresti värvitugevus e
Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt. Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. H=20 (26) m. Eestis leidub kuni 25 m puid. Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Moodustab segapuistuid kanada ja musta kuuse, ameerika haava ning hariliku elupuuga. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Noorelt dekoratiivne. Kahjustab juurepess, noores eas nulu pahktäi. Temast saadakse nn. kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks. Abies concolor (Gordon & Glend) Lindl. hall nulg
· Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt. · Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. · Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid · Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid. · Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. · puit on kreemikaskollane kuni helepruun, kerge, küllaltki pehme. Peamiselt kasutatakse tema puitu tselluloosi tootmiseks ja saematerjalina. Veel leiab ta kasutust kergkonstruktsioonides ja väikemajade ehitusmaterjalina. Temast saadakse nn kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks. Abies concolor - Levinud Ameerika Ühendriikide lääneosas Washingtoni osariigist Mehhikoni, peamiselt mäestikes 1000-3000 m kõrgusel. Kõrgus 25...40 (60) m
annaabi.ee 
