k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on protektsionistlikku maj viljelev riik,kus suur osa maj on riigi kontrolli all,vohavad riigiettevõtlus ning otsesed maksud(makstakse vahetult tuludel (fitulumaks,ettevõtte tulumax,sotsiaalmax(k.a bürokraatia ja riik sekkub mitmetasandiliselt kodaniku igapäevaellu. Tootmistegurid jagunevad: kohustuslikud kindlustusmaksud)) Kaudsed maksud:käibemaks,aktsiisid,tollimaks.Tulumaks-fi Maa(loodusressursid,kliima,maa), maksavad tulumaksu kogu tulult.maksuperiood aasta.Maksuvaba tulu on 2012.a
4 2. MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE? Aktsiatesse investeerimisel saab sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimise hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu. Aktsia väärtus kajastab ettevõtte väärtust, kuid mitte alati aktsiad võivad olla ka üle- või alahinnatud. Hindamismeetodeid on mitu, näiteks sissetulekutel, tuludel ja rahavool põhinevad hindamised. Aktsiahinnad võivad muutuda väga lühikese aja jooksul ja ootamatult seda kutsutakse aktsia volatiilsuseks. Mida rohkem hind kõigub, seda kõrgem on volatiilsus. Kuidas valida aktsiad? Alati tasub jälgida ka teiste investorite tegemisi ning seetõttu peab jälgima enimkaubeldud ja enimhoitud aktsiate nimekirjasid. 5 2.1 Aktsiate liigitamine
•ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; •kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); •tuludel tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); •turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5 Mis on raha ajaväärtus?
_ ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; _ mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4. Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; Väärtuse hindamise põhilised meetodid: _ kuludel tuginevad meetodid hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); _ tuludel tuginevad meetodid oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); _ turuvõrdlustel tuginevad meetodid väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5. Mis on raha ajaväärtus?
Maksuobjekt – ehk maksubaas. Selleks võib olla tulu, tegevus, rahavoog või muu toiming, millelt maksu kavatsetakse koguda. (Nt maamaksu puhul maa turuhind, km puhul kaupade/teenuste väärtus, iksikisiku tm puhul inimeste tulud) Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Tihti on erineva suurusega tuludel erinevad maksumäärad. 24. Kuidas liigituvad maksud maksumäära järgi? Progresseeruv (astmeline) maksumäär – mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär Proportsionaalne maksumäär – maksumäär iga tulutaseme juures üks Regresseeruv maksumäär – maksustatava tulu vähenedes maksumäär ka väheneb 25. Selgitage maksukoormuse mõistet eraisiku ja riigi tasemel? Eraisiku tasemel – maksukoormus on summa tuludelt, mida eraisik peab maksudena riigile või KOVile maksma.
Sageli piisab tasuvuseks sellest, et väike osa kasutajatest maksab. • Premium business model – brändi mainele baseerudes müüakse tooteid kalli hinnaga, kõrge kasumimarginaliga ja vastavalt väiksemas mahus. Rolls-Royce, BMW, Mercedes-Benz, Gucci kotid, Rolexi kellad. • Otsemüügi ärimudel – vahetult tarbijatele, personaalsed esitlused jms, mõne käsitluse järgi ka telefonimüük. (Osalt kattub võrkturundusega.) • Reklaamimüügi tuludel baseeruv ärimudel (tagatakse juurdepääs täpselt sihitud tarbijate gruppidele). Google, Facebook, YouTube. • Avatud innovatsiooni ärimudel – nt klientide kaasamine tootearendusse. • Võrkturundus (Multi-level marketing) – värvatakse müügimehi, kes värbavad müügimehi, kes … „Vaese mehe frantsiis“. Nt Avon, Amway, Herbalife, Oriflame, Mary Kay. • Püramiidskeemi ärimudel – osalejad teenivad raha peamiselt uute liitujate arvelt (illegaalne).
tarbimine väga piiratud ja paljud lapsed surevad vaesuse ja viletsuse tõttu. Ühiskonnas väheneb tööjõu pakkumine ja seetõttu palgad tõusevad ning elatustase kasvab, mistõttu jõuab tööikka ka suurem hulk lapsi. Kui aga tööjõu pakkumine ületab nõudluse, siis palgatase langeb ning perekondade sissetulekud vähenevad ja kokkuvõttes aeglustub ka rahvastiku juurdekasv. Majandustegevus ja –areng on olulisel määral seotud maksustamispoliitikaga. Isiklikel tuludel võis Smithi arvates olla kolm allikat: • maarent • kapitalikasum ja • töötasu. Nende kolme allika iseärasused mõjutavad ka tulude jaotamist, kusjuures riik peaks jälgima maksustamises järgmisi põhimõtteid: • kodanikke tuleb maksustada proportsionaalselt, vastavalt nende varanduse ja tulu suurusele, • makse tuleb nõuda maksukohuslasele sobival ajal ja viisil, • maksusüsteemi tuleb rakendada nii, et tehnilised
Brumbergi ja Franco Modigliani poolt. Hüpoteesi kaks põhilist seisukohta: 1)tarbimine baseerub individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel; 2)rikkus avaldab tarbimiskäitumisele otsest mõju. Elukaare hüpotees kirjeldab tarbija poolt kogu kasulikkuse maksimeerimist eluaegse tulu alusel. *Püsiva tulu hüpotees 1957.a. Milton Friedmani poolt avaldatud. Hüpoteesi kaks põhilist seisukohta: 1)inimeste tulud on muutuvad; 2)neile ei meeldi kõikuv tarbimine, selle asemel ei lubata muutuvatel tuludel mõjutada tarbimist, püüavad inimesed säilitada enam-vähem ühtlast tarbimise taset. 5. Investeerimine ja tasakaal lihtsas majandusmudelis INVESTEERIMINE tuleneb INVESTIRE ladina keeles “rõivastama ”, “ametisse seadma”. Investeerida võib nähtavasse kapitali ja nn. nähtamatusse kapitali. Erainvesteeringud: *ettevõtete püsiinvesteeringud *eluaseme investeeringud *investeeringud kaubavarudesse
eluaegse tulutsükli hüpotees eeldab, et tarbimine baseerub individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel ja rikkus avaldub tarbimiskäitumisele otsest mõju. Ratsionaalse inimese tarbimisotsus lähtub mitte jooksvast vaid eeldatavast eluaegsest tulust, püüdes maksimeerida kogukasulikkust elu erinevatel etappidel; püsiva tulu hüpotees eeldab, et inimeste tulud on muutuvad ja neile ei meeldi kõikuv tarbimine. Selle asemel, et lubada muutuvatel tuludel mõjutada tarbimist, püüavad inimesed säilitada enamvähem ühtlast tarbimistaset. 1.45 Investeerimine majanduses. Investeeringud on teiseks põhiliseks kogunõudluse elemendiks. Tootmislik tarbimine ehk investeeringud moodustades arenenud maades keskmiselt 15% SKP-st. Investeering on esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv. Firmade ja majapidamiste investeerimisotsuste jälgimine väärib tähelepanu mitmel põhjusel
annaabi.ee 
