· maksumäär- aritmeetiline näitaja , mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine, maksumäära võib väljendada suhtarvuna ehk protsendina (tulumaks, käibemaks jne), aga võime väljendada ka absoluutnäitajana mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (maamaks ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv · maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse, riiklikud maksud riigieelarvesse va. maamaks, üksikisikute tulumaks, mis laekub kohalikku eelarvesse. · maksutasumise kord ja tähtaeg- Maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, mis reguleerivad kogu maksumenetluse protsessi. (maksuarvestus, deklareerimise vajadus, tasumise tähtajad)
täpsustada. Maksuobjekt on tulu. 4. Maksumäär – see on aritmeetiline näitaja mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine. Maksumäära võib väljendada protsendina. Võib väljendada ka absoluutnäitajana, mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (nt maamaks, absoluut summa m2 kohta). Võib olla proportsionaalne (nt tulumaks). Teine võimalus on rakendada progresseeruvat maksu , kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga (nt astmeline ehk progresseeruv tulumaks). Maksumäär võib olla regresseeruv. 1000-2% 2000-1% 4000-0,5% 5. Maksusaaja on isik kellele maks laekub, ta on kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse. Riiklikud maksud, aga riiklikku eelarvesse v.a maamaks(laekub 100% kohaliku eelarvesse), üksikisiku tulumaks(laekub kohalikku eelarvesse.) 6. Maksutasumise kord ja tähtpäev. Need on maksumaksja kohustusi
Eesti kohalike omavalituste eelarvete süsteemi aluseks on eelarve tasakaalustatuse printsiip. Teenuste osutamiseks vajalike vahendite olemasolu tagatakse elanike poolt makstud maksudega ja tasuliste teenuste osutamisega ning eesmärgistatud eraldistega riigieelarvest (nt õpetajate palgad, koolilõuna, toimetulekutoetus jne). Kuna Eestis on elatustase piirkonniti erinev, siis kõikidele elanikele ühtlase tasemega teenuse osutamise kindlustamiseks eraldatakse nõrgema tulubaasiga kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest toetust. Eelarve defitsiidi korral tuleb see katta täiendavate laenuvahendite kaasamisega. 10. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine (RES 58) Vabariigi Valitsuse reservist võib eraldada vahendeid kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei olnud võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Kuna Vabariigi Valitsuse reservi vahendid on piiratud, tuleb seadusega
kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest, mille suuruse kohalikud võimuorganid võivad seadusega lubatud piires ise määrata. Kohalikud maksud on: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ning parkimistasu. 167. Haldusterritoriaalse reformi probleem Paljud Eesti kohalikud omavalitsused on rahvaarvult väikesed, madala tulubaasiga ja territoriaalselt ebaotstarbeka kujuga. Seetõttu on nende haldussuutlikkus väike ning sellest tulenevalt kannatab elanikele osutatavate teenuste kvaliteet ning piirkonna arenguvõime. Haldusterritoriaalse reformi vajalikkuse teoreetiliste ja kogemustel põhinevate tõendite puudumine tähendab, et ainult haldusterritoriaalse reformi abil ei ole võimalik oluliselt parandada Eesti kohalike omavalitsuste avalike teenuste pakkumise võimekust
tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint" Haldus vs arendusorganisatsioon: Haldusorganisatsioon: stabiilne organisatsioon; täpselt formuleeritud ülesanded; mängureeglid on kõik paigas; hierarhiline juhtimine; individuaalne vastutus.
mobiilseid tootmistegureid maksustada, kuna need vivad siirduda mujale.) (4) Maksukogumisel mastaabisst (5) Vrdsuse taotlemine raskem. Kohalike omavalitsuste rahastamine Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas vga mitmekesine. 2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski munitsipaalomandis] (4%), Varade mk (3%), Eraldised teistelt omavalitsustelt [osutatakse avalikku 28
Hetkel ei ole lastekaitse valdkonnas ennetustegevusel üht keskset koordinaatorit, ennetustegevusega tegelevad oma haldusalade lõikes kõik valdkonna osapooled, kohati üksteist dubleerides (Lastekaitse korralduse… 2013, Riigikontroll 2013). Puuduvad ühtsed arusaamad ja põhimõtted, kuidas tuleks ennetustööd korraldada (Riigikontroll 2013). Lastekaitse valdkonna arendamine on valdavalt projektipõhine, mis seab piirangud sihitatud, järjepidevale ja jätkusuutlikule arengule, väiksema tulubaasiga KOVidel ei ole piisavalt ressurssi ja tahet lastekaitse teenuste arendamiseks ja nende elluviimiseks (mis on selgelt probleemiks, kuna lastekaitse valdkonna rahastamise ja korraldamise põhiraskus on suures osas KOVide kanda) ning riik pole järjepidevaks arendustegevuseks piisavalt vahendeid suunanud (Lastekaitse korralduse… 2013). Sama kinnitab ka Riigikontrolli audit, mille tulemuste kohaselt on riik senini jätnud omavalitsustele suure