· Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi · Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Mõned liigid: Hiina villkäppkrabi, tõruvähk, Uus-Meremaa mudatigu, Põhja-Atlandi hulkharjasuss, liiva uurikskarp, tavaline ehk muutlik rändkarp, Ameerika kammloom. NB! Ruumi- ja toidukonkurents kohalike ning tulnukliikide vahel · Tulnukliikidest mõjutavad kõige enam Läänemere kirdeosa põhjakoosluste arengut rändkarp, Dreissena polymorpha, ning hulkharjasuss, Marenzelleria viridis 3 · Sissetoodud hulkharjasuss mõjutas negatiivselt kohalikku hulkharjasussi Hediste diversicolor ning vähilaadset Monoporiea affinis · M. viridis mõju kohalikule elustikule vähenes balti lamekarbi Macoma balthica
• •Hüljeste arvukus kasvab • •Lindude ja mereimetajate kaaspüük ikka suur Tulnukliigi mõiste • Võõrliigid, invasiivsed liigid • Levivad inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil • Kinnistuvad uue areaaliosa elupaikades • Potentsiaalseks ohuks looduslikele liikidele või koosluse tasakaalule • Algses kodukeskkonnas on tasakaalus oma kiskjatega ning kontrollitud haiguste ja teiste ökosüsteemi interaktsioonide poolt Tulnukliikide levimist soodustavad tegurid • 84 % maailma merede ökosüsteemidest on mõjutatud • Nt Läänemerest leitud u. 115 tulnukliiki, neist u. 70 suudavad edukalt elada ja paljuneda
........................................................................................... .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 9.20. Ajakiri Eesti Loodus kirjutab: Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire uute liikide (tulnukliikide) sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. See nähtus on saanud nimeks bioinvasioon ning seda vaadeldakse ühena globaalprobleemidest. Miks on bioinvasioon kohalikule ökosüsteemile vahel kahjulik? 4 punkti .................................................................................................................................................. .......................................................................................................................
.......................................................................................................... ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 9.20. Ajakiri Eesti Loodus kirjutab: Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire uute liikide (tulnukliikide) sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. See nähtus on saanud nimeks bioinvasioon ning seda vaadeldakse ühena globaalprobleemidest. Miks on bioinvasioon kohalikule ökosüsteemile vahel kahjulik? 4 punkti ................................................................................................................................................. .....................................................................................................................................
Mõistlik tarbimine, jäätmete hulga vähendamine Bioloogilise mitmekesisuse hävimine (liikide hävimine) Röövellik kalapüük või jahipidamine 1. toiduahela mõni lüli läheb 1. Kaitse alla võtt 2. Haruldaste liikide kollektsioneerimine 2. Elu ja kasvupaikade säilitamine 3. Tulnukliikide konkurents kohalikega kaduma . 4. Liik inimesele ohtlik, tülikas, kahjulik (kahjurputukad) hävitatakse oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna
mis on tundlik survetegurite suhtes. Suur osa liikidest ei ole algselt riimvee liigid, vaid pärinevad kas ookeanist või mageveest. Seetõttu elavad nad Läänemeres oma füsioloogilise taluvuse piiril soolsuse suhtes. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb ja temperatuur tõuseb, väheneb merelise päritoluga liikide keskkonnasobivus ja eelisolukorda satuvad mageveeliigid. See olukord võib soodustada ka tulnukliikide levikut. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, mille elustikku kuulub mitmeid põhjapoolsema levikuga liike, on muutused veetemperatuuris esmaseks ja juhtivaks kliimateguriks ökosüsteemis. Suurenenud troofsuse tingimustes kaasnevad kõrge suvise veetemperatuuriga Peipsis ulatuslikud veeõitsengud, kohatine (lokaalne) hapnikupuudus ja kalade suremine. Viimase 50 aasta jooksul on järves korduvalt - veetemperatuur kõrge (26-28 ºC) ning samal ajal esines sinivetikate massilist õitsengut
) suurlinna keskmes olevate parkide loomastik; 2.) bioinvasioon- inimese kaasabil on uutesse piirkondadesse levinud uued liigid (taimedest harilik tõlkjas; kanada vesikatk; vaarao sipelgad; kaladest erinevad mudilad. Biointroduktsioon- inimene on tahtlikult sisse toonud, aga siis on tuksi läinud. (sosnovski karuputk; elupuu), loomad puhul mingid, karpkalad, kährikud. Riigieksamiküsimused: pudelikaela efekt jooniselt ja sõnaliselt; geograafiliste ja bioloogiliste isolaatide kohta, tulnukliikide kohta. Liik. Liigi kriteeriumid: 1.) morfoloogiline- liigi moodustavad sarnase ehitusega liigid. Kriteeriumi positiivne: kõige lihtsam rakendada. Negatiivne: raske on suure isenditevahelise muutlikkuse korral liike eristada ja erikeskkondades kasvavad sama liigi isendid võivad küllaltkipalju erineda. 2.) Geneetiline- liigi esindajatel on ühtne ja unikaalne geenifond, mida säilitavad ristumisbarjäärid. Positiivne: arvestab liigisisest muutilkkust; miinuseks on see, et praktikas raske
annaabi.ee 
