enam elupäästmise lootust ei võinud olla. Aga et õnnetu preili pattu kahetsemata vägivaldset surma oli leidnud ja kirikliku õnnistamiseta märga hauda pidanud langema, sellepärast ei võinud tema hingele seal rahupõlve tulla, vaid rahuta hing pidavat igal ööl küünla viisil tiigi peal paistma. Kui kirikuõpetaja vanarauga juttu kuulda saanud, läinud ta ühel päeval lootsikuga sinna kohta tiigi peale, kust öösine tulevalgus tõusnud, õnnistanud matmise sõnadega hauapaika ja pidanud pika palve, misläbi preili hing igavese rahu osaliseks oli saanud. Hiljem pole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tulevalgust näinud. RAHAAUGUD Kus Porkuni, Koonu ja Põdrangu külad kokku puutuvad, on üks raha-auk. Sealt leidnud üks sepa-poiss ühe suure ränga kasti, mille ta peremehe juurde viis. Peremees tegi kasti lahti, ilma et leidja seda oleks teadnud. Kasti sees oli üks vakk kõiksugu kuld- ja
loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi! Eesti Maanteemuuseum Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaamakompleksi peahoones tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Originaalsed ja innovatiivsed välialad kannavad nime
Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi! 1.1 Eesti Maanteemuuseum Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaamakompleksi peahoones tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Originaalsed ja innovatiivsed välialad kannavad nime TEEAEG ning tutvustavad ajaloolist teeruumi, teetähiseid ja masinaid. Puhkealal on
Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat. Töökeelud Töökeelud kehtisid kogu jõuluaja kohta. Keelatud olid kärarikkad tööd (puulõhkumine, pesupesemine) ja ka igasugune naiste näputöö, nagu kudumine, ketramine, õmblemine ja isegi nõelumine, et (nagu muudegi pühade puhul) mitte kahjustada lambaid ega meelitada hunte ja usse koju. Tööriistad pidid olema uluall. Jõulude ajal ei tohtinud tulevalgus toast põllule langeda, et vili ära ei kõrbeks. Kogu öö tuli ärkvel olla (muidu ollakse kogu aasta unine), jalad pidid olema kängitsetud (ei löö jalgu ära, jalad ei lähe hauduma, pastlad peavad hästi vastu jne.). Ennustamine Ennustamine oli üsna kõrvaline nii vanasti kui ka nüüd, sest selleks on sobivam aeg vana-aastaõhtu. Jälgiti küll, kelle küünal kauem põleb (elab kauem) või hoopis ootamatult kustub (surm). Varem on veel mõnel pool tina
säravate silmadega. (Kui mõlemad paarid keskel kokku puutuvad, ei suuda MARI ennast pidada; ta pöörab Tiina poole ja kähistab sellele näkku - küll nõnda, et see ainult Tiinale kuulda peaks olema, aga see on kõigile kuulda). Libahunt! Tiina tarretanud, Margus kohkunud. (Pealtvaatajate hulgas sosistamine ja kahjurõõmsad näod.) Mis ta ütles? Kuulsid, kui ütles! (Varsti lendab ka siit ja sealt sõna.) Libahunt! Silampilguks piinlik vaikus. Tulevalgus ülevalt on kahva-tuks muutunud, tuli on kustumas. Korraga kõlavd kuskilt pimedast pilkesõnad. Metsa-hulli, metsa-halli, metsa ojarmu emanda, mine sooda solgutama, läbi laanede laduma, kivi külge kiskumaie! Kahjurõõmus naerukihin, teistel tõsised näod. Ja jälle teiselt poolt kõlavad pilkesõnad. 19
maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses
maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses
maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: „Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti“. Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm. Tõe tunnetamine tähendab otsingut mõistuse abil. Niimoodi avastame ideid või üldist, mis on igaühe mõistuses
annaabi.ee 
