Termini vastavus keelenormile: · Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile - ortograafia a) häälikute õigekirjutus (erinevusi pole) b) kokku-lahkukirjutus c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine a) nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini us, -m, -mus jne) b) omadussõnaliited: -ne ja line; võõromadussõnade tuletus kas tugineda kreeka või ladina adjektiivtüvele, nt kaootiline, või vastavale nimisõnale, nt kaoseline? Kui sisuvahet pole, eelistatakse nimisõnale vastavat tuletust.
atribuutidest. Arvutusvalem antakse sulgudes klassi all. Tuletatud atribuudi nimi algab kaldkriipsuga, tuletatud atribuudi väärtust ei salvestata selle klassi objektidesse, vaid arvutatakse iga kord. Üldistusseos omab ainult piiranguid, mitte tuletusi. Rollid võivad omada piiranguid, mis kitsendavad ühe objekti poolt täidetavate rollide kombinatsioone. (Näiteks isik tavaliselt ei kinnita iseenda poolt registreeritud tegevusi). Reeglite (piirangute ja tuletuste) kirjeldamiseks kasutatakse UML koostisosa, mida nimetatakse navigation expression. Näited: Insurance_Contract.Policyholder > 0 Person.~Policyholder. Sum insured > 1000 Car.Driver.driving licence = True Liidesed Pakettide, komponentide ja klasside jaoks saab defineerida liideseid. Sel juhul nimetatud elemendid toetavad / realiseerivad liideses defineeritud käitumist. Liidest võib vaadelda lepinguna koostoimivate mudelielementide klastrite (kobarate) vahel. Programmeerimises on
Kuivõrd loogika uurib mõtlemise fundamentaalseid ja abstraktseid omadusi, siis on formaalse keele piiratus loogika seisukohast kasulik. Formaalses keeles moodustatud tuletus ehk tõestus on selgepiiriline matemaatika vahendite abil uuritav objekt, ning enamikku formaalset loogikat nimetatakse uurimismeetodi järgi sageli matemaatiliseks loogikaks. 1.5 Tõeste lausete tuletamisalgoritm Formaalsete keelte kasutamisel loogikas pole motivatsiooniks mitte ainult nende keelte lihtsus ja tuletuste selge ning ühemõtteline struktuur. Formaalseid keeli kasutatakse ju laialdaselt ka loogikast väljaspool, näiteks arvutite programmeerimisel: kõik programmeerimiskeeled on formaalsed keeled. Loogikas kasutatakse selliseid formaalseid keeli, mille jaoks on vo imalik konstrueerida algoritmi (s.o. selged, ühemõttelised, mehhaaniliselt järgitavad juhised) õigete lausete konstrueerimiseks. st iga niisuguse keele K jaoks
Kokku saadi 7000 sõna. M. Veske – tõi leksikoloogiasse võrdlev-ajaloolise meetodi, millega uurida diakroonilisest aspektist (jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse) A. W. Hupel – eesti-saksa sõnaraamat 1780, 17 000 sõna. A. Knüpffer – Kadrina pastor, kes püüdis „Beiträge“ veergudel eesti k tuletusõpetust fikseerida. F. R. Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas. S. H. Vestring – eesti-saksa sõnaraamat J. Hurt – ne-liiteliste noomenite esimene tuletusalane doktoritöö 1886 K. A. Hermann – etümoloogiaainete lektor 1895. Püüdis seletada võrdlevat keeleteadust asjaomaste keelte sõnavara ja gram. nähtusi võrreldes. Ta leiutas grammatikatermineid (häälik, täishäälik, rõhk, nimetav). J. Aavik – keeleuuendaja, „Uute sõnade sõnastik“ J. V
Mateeria muudab üksikeseme individuaalseks, vorm aga teeb selle üksiku temaga sarnaste objektide klassi liikmeks. Teaduse üldised mõisted ja printsiibid esitavad teadmisi just nende esemete vormide kohta. (Platonil mõistuslikult, meenutamise teel surematu hinge saadud ,,mälestuspildid" esemetest lõpmatult ,,kaugel" olevate ideede kohta.) Aristotelese järgi edeneb uurimistöö vaatlusandmete induktiivse üldistamise ja neist üldväidetest deduktiivsete tuletuste vaheldumises. Induktsioon on järeldamise viis üksikult üldisele; järeldamine antud klassi ühe osa elementide teadmise põhjal kogu klassi kohta. Deduktsioon on üldist laadi eeldusväidetest vähem üldise väite loogiline tuletamine. Teaduslik uurimine on niisiis induktiivne, üldistav liikumine faktide fikseerimiselt üldiste printsiipide sõnastamiseni ja sealt deduktiivse tuletamisega faktide juurde tagasi. Teaduslik seletus on saavutatud alles siis, kui
Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga. Kui aga süsteemiga peaks midagi juhtuma, siis Kui aga süsteemiga midagi ei juhtu, siis seda näitab järgmine avaldis: Nüüd järgnevalt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Selleks: Kuna kõik ajahetked on samaväärsed, siis antud süsteemiga ei juhtu midagi. Arvestades võrdust dA = 0, jõu mõistet ja liitfunktsiooni tuletuste reegleid, saame järgmiselt: Eelnevast on näha seda, et dA = 0 ehk dE = 0. See aga tähendab energia jäävuse seadust: See tähendab seda, et energia jäävuse seadus tuleneb ajahetkede samaväärsusest. Kuid järgnevalt vaatleme süsteemi mõnest teisest ruumipunktist, kuid kõik muu jääb samaks. Tähistame ds-iga kaugust esialgse vaatluspunkti ja selle teise ruumipunkti vahel. Süsteemi kuuluvad kehad peaksid nihkuma just selle ds võrra:
Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga. Kui aga süsteemiga peaks midagi juhtuma, siis Kui aga süsteemiga midagi ei juhtu, siis seda näitab järgmine avaldis: Nüüd järgnevalt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Selleks: Kuna kõik ajahetked on samaväärsed, siis antud süsteemiga ei juhtu midagi. Arvestades võrdust dA = 0, jõu mõistet ja liitfunktsiooni tuletuste reegleid, saame järgmiselt: Eelnevast on näha seda, et dA = 0 ehk dE = 0. See aga tähendab energia jäävuse seadust: See tähendab seda, et energia jäävuse seadus tuleneb ajahetkede samaväärsusest. Kuid järgnevalt vaatleme süsteemi mõnest teisest ruumipunktist, kuid kõik muu jääb samaks. Tähistame ds-iga kaugust esialgse vaatluspunkti ja selle teise ruumipunkti vahel. Süsteemi kuuluvad kehad peaksid nihkuma just selle ds võrra:
Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga. Kui aga süsteemiga peaks midagi juhtuma, siis Kui aga süsteemiga midagi ei juhtu, siis seda näitab järgmine avaldis: Nüüd järgnevalt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Selleks: Kuna kõik ajahetked on samaväärsed, siis antud süsteemiga ei juhtu midagi. Arvestades võrdust dA = 0, jõu mõistet ja liitfunktsiooni tuletuste reegleid, saame järgmiselt: Eelnevast on näha seda, et dA = 0 ehk dE = 0. See aga tähendab energia jäävuse seadust: See tähendab seda, et energia jäävuse seadus tuleneb ajahetkede samaväärsusest. Kuid järgnevalt vaatleme süsteemi mõnest teisest ruumipunktist, kuid kõik muu jääb samaks. Tähistame ds-iga kaugust esialgse vaatluspunkti ja selle teise ruumipunkti vahel. Süsteemi kuuluvad kehad peaksid nihkuma just selle ds võrra:
annaabi.ee 
