Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuletistest" - 9 õppematerjali

LIITVERBID
2
docx

LIITVERBID

LIITVERBID Liitverbid on ortograafilised liitsõnad, mille põhiosa on verb ja mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. See eristab neid ühend- ja väljendverbidest, mis kirjutatakse kokku vaid kesksõnavormides (meeldejääv, üleküpsenud, lugupeetud), ja liitsõnalise alussõnaga tuletistest (meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama).

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
Sõnamoodustuse küsimused
5
docx

Sõnamoodustuse küsimused

laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri- lõpulise tüvega. Nt. aktiveerima, improviseerima. 20. DESKRIPTIIVSED on onomatopoeetilised ja muud häälikuliselt motiveeritud sõnad. Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne Deskriptiivsõnade hulgas on ka ühesuguse tüvelõpuga käänd- ja määrsõnu. Nt.: vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne. 21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite abil

Eesti keel → Eesti keele sõnamoodustus
26 allalaadimist
Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

kuivõrd võimalik väike ( min J (W , ) ). On teada, et funktsiooni tuletis etteantud parameetri järgi näitab kuidas muutub funktsiooni väärtus selle parameetri muutmisel. Kui tuletis on positiivne, siis funktsiooni väärtus suureneb. Kui tuletis on negatiivne, siis funktsiooni väärtus väheneb. Funktsiooni 15 F ( x1 ,K x n ) gradient on vektor, mis koosneb funktsiooni tuletistest kõikide muutujate järgi ja F F näitab funktsiooni väärtuse suurendamise suunda: F ( x1 , K x n ) = K . Järelikult, x1 x 2 F F antigradient - F ( x1 ,K x n ) = - K- näitab funktsiooni F vähenemise suunda. x1 x 2

Matemaatika → Süsteemiteooria
88 allalaadimist
Tehisnärvivõrgud ja nende rakendamine
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendamine

kuivõrd võimalik väike ( min J (W , ) ). On teada, et funktsiooni tuletis etteantud parameetri järgi näitab kuidas muutub funktsiooni väärtus selle parameetri muutmisel. Kui tuletis on positiivne, siis funktsiooni väärtus suureneb. Kui tuletis on negatiivne, siis funktsiooni väärtus väheneb. Funktsiooni 15 F ( x1 ,K x n ) gradient on vektor, mis koosneb funktsiooni tuletistest kõikide muutujate järgi ja F F näitab funktsiooni väärtuse suurendamise suunda: F ( x1 , K x n ) = K . Järelikult, x1 x 2 F F antigradient - F ( x1 ,K x n ) = - K- näitab funktsiooni F vähenemise suunda. x1 x 2

Informaatika → Infoharidus
6 allalaadimist
Süsivesikud
20
pdf

Süsivesikud

Koostas M. Kolga Biokeemia organismis on maks ja lihased. Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib glükogeeni sisaldus langeda kuni 0,2 %. Lihastes on glükogeeni umbes 2 %. 4. Kaitsefunktsioon Mitmesuguste näärmete lima on rikas süsivesikutest või nende tuletistest - mukopolüsahhariididest. Sekreedid kaitsevad õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sisstungi eest. Glükoosiderivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete (sh. ravimid) kahjutuks tegemises, kuulub antikehade, mitmete verehüübimisfaktorite ehitusse. 5. Reguleeriv funktsioon Toit sisaldab rohkesti kiudaineid - tselluloosi, pektiine - mis mehhaaniliselt ärritavad mao- ja

Keemia → Biokeemia
40 allalaadimist
BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained
100
pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. ◦ Glükogeeni depooks organismis on maks ja lihased. ◦ Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib glükogeeni sisaldus langeda kuni 0,2 %. ◦ Lihastes on glükogeeni umbes 2 %. FUNKTSIOONID ORGANISMIS  4. Kaitsefunktsioon ◦ Mitmesuguste näärmete lima on rikas süsivesikutest või nende tuletistest mukopolüsahhariididest. ◦ Sekreedid kaitsevad õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sisstungi eest. ◦ Glükoosiderivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete (sh. ravimid) kahjutuks tegemises, kuulub antikehade, mitmete verehüübimisfaktorite ehitusse.  5. Reguleeriv funktsioon ◦ Toit sisaldab rohkesti kiudaineid nagu tselluloos ja pektiinid, mis mehaaniliselt ärritavad mao- ja

Keemia → Biokeemia
18 allalaadimist
Eesti kirjakeele sõnavara eksam
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

Kui ka sufiksi tähendus on sarnane, süveneb paronüümia (nt tegijaliited -lane, -ja, -ur); kohaliited -stik, -stu: järvestik 'GEOGR järvede rühm'; järvistu 'GEOGR üksteisega seotud järvede rühm'. H. Rätsep on uurinud paronüümia keeldetuleku põhjusi (KK 1986, nr 11). Tema väitel on ÕSi (1976) 5500 lihttüvest umbes 200 suure paronüümiavõimalusega. (esi (123),üks (80)ära (86) vaja (79 ava (85) lahk (70)ala (83) taga (70)näge (81) koht (69)) Enamik sellistest tuletistest on loodud viimase 100 aasta jooksul (Rätsepal võrdlus Wiedemanni sõnaraamatuga). Teatud tüvede sobivusel tuletusaluseks on vormilised ja tähenduslikud iseärasused. Tuletiste kuhjumist tüve juurde soodustab tüve teisenemine eri häälikkujuga variantideks (esi: esik, esimene; ede: edenema, edev; ette: ettur; ee-: ees, eesmine, eest, eel, eellane, eelmine). Variantide kaugenemine üksteisest viib pikas perspektiivis uute tüvede tekkimiseni. See vähendab osaliselt

Eesti keel → Eesti keel
286 allalaadimist
Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast
18
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

Millest jõud võib oleneda? Eelkõige muidugi ajast t. Teiseks võib jõud oleneda punkti asuko- hast, s.t kohavektorist r ehk teisiti öeldes -- punkti koordinaatidest x, y, z. Näitena võib siin tuua elastsusjõu -- mida pikem on vedru, seda suurem on jõud, seega elastsusjõud oleneb tõepoolest vedru otspunkti koordinaatidest (või koordinaadist). Kolmandaks võib jõud oleneda punkti liikumise kiirusest, s.t vektorist v = r ehk teisiti öeldes tuletistest x , y ja z . Näitena võib tuua keskkonna viskoosse takistus-jõu, mille suurus on võrdeline kiirusega. Kokkuvõttes võib süsteemi (3.1) esitada siin kujul m x = Fx ( t ; x, y , z ; x , y , z ) m y = Fy ( t ; x, y , z ; x , y , z ) (4.1) m z = F ( t ; x, y , z ; x , y , z ) z Võrrandeid (4

Mehaanika → Insenerimehaanika
93 allalaadimist
Matemaatiline analüüs II 1-kollokviumi spikker
4
pdf

Matemaatiline analüüs II 1. kollokviumi spikker

kujule →2 + 2𝜆(𝑎⃗ ∗ 𝑏⃗⃗) + 𝜆2 𝑏⃗⃗2 ≥ 0. See võrratus kehtib iga reaalarvu 𝜆 korral. Valime 𝜆 = . Pärast lihtsaid teisendusi saame Teoreem 3. Kui rida ∑∞ 𝑘=1 𝑢𝑘 (𝑥) koondub lõigul [𝑎; 𝑏] Funktsiooniks S(x) ja realiikmete tuletistest moodustatud rida 𝑎 ⃗⃗ 2

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun