1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed
( Eestisse) .Swindry kultuuri mõjutusi on ka kunda kultuuril. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi 9000- 5000 ekr. Teada umbes sadakond asulakohta. Kõige vanem asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe ääres , Pullis. Pikka aega Pulli asula dateeriti 7500 ekr , kuid praegu dateeritakse seda u 9000 ekr-iks. Nende elust palju teada pole, on leitud mõningad lõkkeasemed, kus on süüa tehtud. Leitud mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud).See on Kunda kultuuri kõige vanem asupaik. Kunda Lammasmäe asulapaik avastati juba 19 saj, mis oli I kiviaegne asulapaik. Küllaltki varakult leiti , et Kunda asula on kõige vanem. Märgati ka , et selliseid asju on leitud ka läti ja Leedu aladelt. Tunnustati kultuurina mistõttu tunnustasid Kunda kultuuri nime ka Läti ja Leedu arheoloogid. Kunda kutuuri luu ja sarveesemed: harpuunid, nooleotsad ja ahingud
seda on loodusest lihtne hankida, kuna seda leidub looduses palju) Obsidiaan (must läikiv, vulkaaniline klaas, õige koha peale lüüa, siis saab sealt ära lüüa teravaid laaste) Kvarts Kivi töötlemise tehnikad: Tugev otselöök Pehme otselöök Surutehnika (retušeerimine) – tuumiku küljest lüüakse ära palju väikseid kilde, kujundatakse terviklikke esemeid. Puntsitehnika Are Tsirk (1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras. Tegelikult on ta välis eestlane. Olduvai kultuur (2,6 – 1,4 miljonit a tagasi) eoliit (veerekiviriist) chopper (raienuga) Dikika asula loomaluudel lõikejäljed 3,3 miljonit Australopiteekus afarensis 3,3 miljonit Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Olduvai kultuuri seostatakse homo habilisega, siis Acheuli kultuuri on homo erectustega seostatud.
saadud kasutada, seega tehtu harpuune, nooleotsi ja ahinguid luudest ja sarvedest. Ajalooõpikutes tuuakse võrdlusi, et Eesti alal elanud inimesed on kultuuriliselt maja jäänud (Egiptuses püramiidid, Eestis aga metslased). Kunda kultuuris olid olemas ka lihvitud ,,kivi"kirved (talb). Kui vaadata naabermaade kultuure,siis lihvitud kiviriistad ilmuvad alles neroliitikumis. Kundakultuuris aga on lihvitud riistad olemas juba mesoliitikumis. Pullis kaevates on tulnud välja ka tulekiviesemeid, kuid nad on pisikesed ja jäävad 4cm piiresse. Pulli asulasse on tulnud tulekivi toonud lõuna poolt tulnud inimesed. Pulli asulas domineerivad kopra ja põdra luud. Sindi-Lodjas aga metssead ja viigerhülged. Vaimen kultuur Kundas Vaimse kultuuri kohta on ettekujutus kasin, teatakse küll 200 asulat, kuid sellest ajajärgust on leitud ainult kaks matusepaika Kivisaare (Võrtsjärvest põhjapool) ja Veibri (Ihaste lähedal). Veibrist on leitud vaid ühe naise ja ühe lapse matus
Kunda kultuur tekib 9000 eKr ja kestab kuni 5000 eKr. Asulaid on Eesti alal avastatud üle saja. Tõenäoliselt on need olnud ajutiselt kasutusel. Enamasti seotud jõgedega. Kesk- Eestis jõgede ja järvede ühinemiskohtadel ka. Kõige olulisemad asulad on Kunda, põhiosa leide on leitud järve settetest. Kõige vanem on Pulli asula, mis avastati 1967. See dateeriti aastatesse 9000 eKr. Seal oli tuleasemesse kuhjatud kive (et sooja hoiaks). Sealt on leitud ka mitmeid väikseid tulekiviesemeid, nende seast väärivad tähelepanu tumedast tulekivist esmed. Kunda kultuur levib väga laialdasel alal, sellele on iseloomulikud sarvest ja luust tööriistad. Domineerinud on ahingud ja harpuunid. Ahinguga(peenem) püüad kala ja harpuuniga veeloomi. Sarvest on õõnestatud isegi kirvepäid. Kunda kultuur on paljudest lõunapolsetest kultuuridest ette jõudnud kivi lihvimise poolest. Kunda ja Pulli asulas on kõige tähtsamad loomad olnud koprad ja põdrad
Eesti aladel olid asulad põhiliselt Võrtsjärve ääres ja põhjarannikul, kuid leidus ka mujal. Kunda asula leiti 1870ndatel. Viimasel jääajal oli Eesti 1-2km paksuse jääkihi all, mis surus maad allapoole. Kui jää ära sulas, siis hakkas maapind tõusma. Praeguseni on juba 138m tõusnud. Pulli asula Pärnu jõe ääres on kõige vanem Eestis olevaist. Sealt on leitud ka tuleasemeid, sealsed elanikud olid arvatavasti sisserändajad. Pullist on leitud ka hea kvaliteediga tulekiviesemeid. Mõned on leitud ka Sindi-Lodjas ja Kundas. Kunda kultuuris olid teatud tüüpi esemed ja sarnane majandusviis. Ka nende kinnismuistised on sarnased. Elanikud võisid etniliselt ühtsed olla suhtlesid ja rääkisid sama keelt. Kunda kultuuri iseloomustab väga rohke luust ja sarvest esemete valmistamine, see ongi Kunda kultuuri peamine tunnus. Olid luuharpuunid, luuahingud, luust nooleotsad, sarvest kirvepea, luust talb ja ka luust õngekonksud.
Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament. Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või 2 ümara põhjaga nõud. Keraamika valmistamise oskus levis nii siiretena kui ka ideedena. nende vahel. Muutused religioonis. Religiooniga seotud ka arvukad naisekujukesed, mida leitakse sageli ka tavalistest eluhoonetest. Loodust muudeti kardinaalselt