Trepikalle on 1:1 või 1:2. Made platvorm millile minnakse marsile. 2h+b =63 ... 64 Ideaalne trepi kõrgus on 15-16 cm, lubatud aga 14 ... 18 cm ja kedli korrusel 20 cm. Laius 25 ... 30 cm . Üle 3 korruselistes hoonetes peaks trepp asuma tulekindlas trepikojas. Trepi marsi minimaalne laius elamutes on 0,9m, korruste elamus 1,3m. Trepi made peab olema sama lai kui trepi marss. Trepil peab olema piire. Trepi käsipuu kõrgus on astmest 1,0m. Materjal : · Betoon, raudbetoon trepp · Kivi trepid · Metall trepid · Puittrepid · Klaas trepid Välistrepid Ehitatakse niiskuskindlast materjalist. ( betoon, raud, kivi )Katte materjal ei tohi olla libe ja
Inertne aine ehk väga vastupidav vee toimele Ei reageeri hapete ja leeliste lahjendatud lahustega Ühend looduses Tuntuim teisend alumiinium oksiidile looduses on korund Läbipaistvad suured korundikristallid on vääriskivid Kasutusalad lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Valge tahke aine Vees praktiliselt ei lahustu Väga nõrk alus Amfoteerne hüdroksiid Reageerib kergesti hapete ja alustega Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine
67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel. (3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5. (4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m 2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m 2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast. Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: · elektrijaotla ruumid; 5 · liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; · evakuatsioonitrepikojad; · laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; · katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; · garaazid; · saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; · majutusruumid, kus asuvad saunad; · korterid;
17. Raha hoidmise ja transportimise tingimused. Ettevõtted võivad raha hoida: · Ettevõtte kassas; · Ühes või mitmespangas avatud pangakonto(de)l. Kassaruum peab olema isoleeritud, välistada tuleb võimalus tungida sinna uste, akende, põranda, lae, seinte jne kaudu. Nõutav on spetsiaalne kindlalt suletav luuk raha väljaandmiseks ja vastuvõtmiseks. Kaasaja nõuded näevad ette kassaruumi varustuse tuletõrje-valvesignalisatsiooniga. Raha ja väärtpaberid hoitakse tulekindlas rahakapis, mis on ette nähtud kinnitada põranda või seinte külge. Kassaruumi ja rahakapi võtmeid peab ettevõtes olema kaks komplekti üks komplekt kassapidaja käes, teine (varukomplekt) hoiul ettevõte juhi käes. Kassapidaja julgeolek sularaha ja väärtpaberite veol tuleb kindlustada saaturi(te) ja eritranspodiga. Saatur on vint- või sileraudse püssi või muu seadusega lubatud tulirelvaga relvastatud isik.
tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm, sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks, vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria mitte üle 1 mm; II 2 mm; III 3 mm; IV üle 3 mm. Ladumiseks valitakse tellised välja, sobitatakse üksteisega ning kontrollitakse lehtkaliibriga pilusid nende vahel
· (3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5. · (4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m 2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid;
Kassaoperatsioone kajastatakse kassaraamatus ja vastavates registrites (päevaraamat =kirje jrk nr, kuupäev, dok nr, tehingu sisu, rmp lausend - debiteeritav ja krediteeritav konto; summa, koostaja). Vastavalt rmp sisekorra-eeskirjadele võidakse määrata kassas oleva aularaha jääk päeva lõpuks, üle limiidi olev raha tuleks viia panka arvelduskontole. Kassas olevat sularaha ja muid väärtpabereid tuleb hoida eraldi ruumis tulekindlas seifis. Panka sularaha veol tuleb kasutada turvameetmeid, ettevõtte juht peab kindlustama kassapidajale sularaha panka viimiseks ja toomiseks veoki ja julgeoleku (50 000.- saatja). Võib kasutada sularahakeskuse teenust raha veol panka. Raamatupidajad jt. töötajad kellel on allakirjutamisõigus ei tohi olla kassapidajad. Suuremas ettevõttes raamatupidajad ja kassapidajad ei tohi olla ühes isikus. Pangast saab tehinguid teha ettevõtte poolt määratud isik. 13
annaabi.ee 
