Välimus: Nurmkana on ümar kanaline, hallikaspruuni selja ning valgete külgede ja rinnaga. Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela. Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse.
täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole
Ah kui armetult külmetas rind, aga sammud jäid kergeteks. Taskust tõmbasin pahema kinda ja paremasse see läks. Trepiastmeid näis vähemalt tosin, kuid ma teadsin neid on vaid kolm! "Sure minuga!" sügisesosin vahtrais vannutas. "Heitlik, julm, reetlik, muutlik on sattunud mulle saatus neetud ta viimne kui loos!" Ma vaatasin: "Kallis, ka mulle, ka mulle! Jah, sureme koos!" Viimne kohtumine see oli. Majas aknad pimedad kõik. Üksi magamistoas põles tuli tuhmkollane ükskõikne laik. 1911 Tõlkis Doris Kareva Kokkuvõtteks: Ahmatova isiksuse suurus peitub võimes andestada. Ta suutis andestada ka neile, kes olid teda laimanud. J. Brodski on tõdenud, et ta pole Ahmatovalt õppinud mitte niivõrd luulekunsti, kuivõrd saatust, õigemini oskust saatusest suurem olla. Kui Brodski 1964. aastal asumisele saadeti, tegi Ahmatova kõik endast sõltuva, et tema saatust leevendada. Tema sõnad - "Luuletaja läks endale elulugu tegema
võimalused tema leviku piiramiseks. 3 1. Kartulimardikas 1.1 Liigikirjeldus Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) ehk koloraadomardikas (Joonis 1) on keskmise suurusega mardikas: pikkus 7-12 mm ja laius 5-7 mm. Tema kehakuju on paljudele poilastele omaselt kuppeljas. 7-13 mm pikkused kattetiivad on oranzkollased, kummalgi on viis musta pikitriipu. Tõuk (Joonis 2) on oranzkollane või tuhmkollane, kasvab kuni 15mm pikkuseks. Pea, eesrindmikukilp ja kaks rida tähne keha külgedel on mustad. [1] Joonis 1. Kartulimardikas Joonis 2. Kartulimardika tõuk 1.2 Kartulimardika areng Kartulimardikas on Eestis hästi kohanenud ja elab meie talved üle talvitudes. Kui varem talvitus ta umbes 80 cm sügavusel mullas, siis nüüd läheb ta juba 100-120 cm sügavusele
See kaslane elutseb kuivadel kaljustel nõlvadel umbes 3000 meetri kõrgusel ülevalpool metsapiiri. Ta püüab peamiselt närilisi, nagu näiteks viskatsasid. Erinevalt paljudest teistest kaslastest ei ohusta seda liiki otseselt ei jaht ega elupaikade hävimine, kuid ohustatud on tema saakloomad. Puuma Puuma elab Põhja-Ameerika lääne- ja lõunaosas, Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerikas. Suurem osa ta karvkattest on ühtlaselt tuhmkollane. Ta toob kuuldavale paljusid erinevaid häälitsusi. Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab ilma hoogu võtmata sooritada 7 m kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni. Ta sööb peamiselt hiiri, rotte , küülikud ja jäneseid mis moodustavad paljudes piirkondades ta peamise toiduallika. Vahetevahel langeb ta saagiks ka
Pesakonnas 4-9 poega ja aastas 1 pesakond. Pojad võõrduvad emapiimast 5-6 nädalaselt. Eluiga 10 a tehistingimustes, kui looduses palju vähem. ( Euroopa imetajad) Tuhkur ( Mustela Putorius ) Kehaehitus ja välimus Tume- kuni mustjaspruun, koonuots ning silma- ja kõrvalesta vaheline ala valged. Talvel annab tumedama ja hõredama pealiskarva alt paistev kahvatukollane aluskarv loomale eripärase välimuse. Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala Pesitseb madalikualade metsamaastikel, samuti jõekallastel ja soistel aladel. Tihti talude ümbruses. Uru kaevab ise või võtab üle suurematelt närilistelt. Pesa vooderdab rohu ja samblaga. Tuhkur
Tiinus kestab colocolo`l 80-85 päeva, mille järel sünnib kuni kolm järglast. Seda liiki peeti 9 varem pampakassiga samasse liiki kuuluvaks. Colocolo elutseb avatud metsamaadel, pool-kuivadel kõrbe aladel, metsades ja mägede nõlvadel. Kodkod ehk Tsiili metskass (Leopardus guigna) Kodkod on väikeim kaslane, kelle levikuala hõlmab Lõuna-Ameerika edala kallast. teda võib leida Tsiilis ja Argentiinas. kaslase karv on tuhmkollane või hallikas-pruun, mida katavad ümarad mustad laigud. triipe esineb ainult pea ja õla piirkonnas. Kodkodi kõrvad on mustad valgete täppidega. saba katavad kitsad mustad ringid. üleni musta karvkattega isendid on küllaltki laialdaselt levinud. tema keha kogupikkus on 58-68 sentimeetrit. Kaslase eluiga on 11 aastat. Kodkod elab lõuna- andide niisketes parasvöötme metsades ja ka rannikualadel. Teda võib leiduda ka elurajoonides, kus ta elab haritud maa-aladel
õhulõheribaga, kinnituvad ahenenud ja liibuva rohelise rootsuga madalatele näsakestele. Käbid munajasovaalsed, rippuvad, 1...3 cm pikad, seemnesoomused nahkjad, kumera servaga, kattesoomused pole nähtavad. Seemned väikesed, pruunid, laia tiivaga, seeme tiivast 2 korda lühem. Puit vaigukäikudeta, sarnane kuuse või euroopa nulu puidule, ilma selgelt eristatava siseosata, esineb küpspuit, puidu välisosa kollakasvalge, siseosa tuhmkollane kuni helepruun, suhteliselt kerge (tihedus 450...500 kg/m3), pehme, sirgekiuline, raskesti kuivatatav, välistingimustes vähekestev, väheväärtuslik. Põhja-Ameerika lääneosast pärit läänetsuuga (T. heterophylla) on tsuugadest suurim ja tähtsaim puiduandja. Tsuugasid kasutatakse kodumaal puidupuuna, Euroopas rohkesti ka haljastuses. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste
annaabi.ee 
