liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk · Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. 11 Suunaparand Kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna erinevust nimetatakse suunaparandiks. Suunaparand kaardil 0-35-49CD EKV 1:50 000 00-41 tuhandikku 2°21´ 5½° (41½ tuhandikku) 01-00 tuhandikku (100 tuhandikku) NB!!! Kindlasti vaadata kaardi legendi, igal lehel on erinev parandus!!! Suunaparand MÕÕDAD MAASTIKUL LIIGUD KAARDILE (MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS) LIIDAME SUUNAPARANDI MÕÕDAD KAARDIL LIIGUD MAASTIKULE
oskama vabalt kasutada iga sõdur, allohvitser ja ohvitser. Magnetkompassi keskseks detailiks on kapslis asuv magnetnõel, mis osutab põhja-lõuna suunda. Tavaliselt on põhjasuuna poolne nõelaots värvitud punaseks või tähistatud muul moel äratuntavalt. Kompassi alusplaadil on tavaliselt kaarditööd hõlbustavad jooned ja kirjed. Kapsli ümber on liigutatav asimutaalring, mis jaguneb tuhandikeks ja (või) kraadideks järgnevalt: 00-00 (64-00) tuhandikku = 0 (360) kraadi (põhjasuund) 16-00 tuhandikku = 90 kraadi (idasuund) 32-00 tuhandikku = 180 kraadi (lõunasuund) 48-00 tuhandikku = 270 kraadi (läänesuund) Kaitseväes kasutataksegi suundade määramisel (NATO 6400) tuhandiksüsteemi, mis on kraadidest täpsem, aga samas arvutamisel lihtsam. Sidekriipsu ette jäävad numbrid loetakse ühe arvuna, kriipsu taha jäävad aga üksikute numbritena (näiteks 20- 15 = kakskümmend üks-viis)
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lisaks joonisel näidatule võib kompassi alusplaadil olla joonlaud vahemaade mõõtmiseks kaardil. Saimuudi saamiseks lugege kompassi skaalalt numbrit,mis on kohakuti suunanoolega. Kompassi numbrid tähistavad sadat tuhandikku, s.t 18 on 1800 tuhandikku, 20 on 2000 tuhandikku jne, kus-juures jaotised on nummerdatud iga 200 tuhandiku järel ja märgitud kriipsuga iga 50 tuhandiku järel. Hoidke kompassi horisontaalselt oma käes keha vastas. Suunake kompass sihtmärgi poole ja vaadake, kuhu osutab kompassinõela punane ots. Seal suunas asub magnetiline põhjapoolus. Võtke teise käega kinni kompassi tuhandikringist ja pöörake seda ettevaatlikult, kuni punane nool on kohakuti kompassinõela punase otsaga
Kuna plastpakendite tootmisega raisatakse suurel määral taastumatud fossiilkütust, on äärmiselt oluline suunata plastpakendid korduvkasutusse. Kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaasidet teket . Vaid 3% meie planeedi veevarudest on puhas ja joogikõlbulik ning sellest vaid kolm tuhandikku on kasutamiseks kättesaadav. 12% inimkonnast tarbib ligi 85% meie kasutuses olevast veest. Uuringud näitavad, et aastaks 2025 elab ligi kolmandik inimkonnast veepuuduses. Keskmine Euroopa pere kasutab ca 300 - 400 liitrit puhast vett päevas ! Arvamustekstid, esseed jne Loodusrikkuste säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on meie elukeskkonna võtmeküsimus. Keskkonnakaitseaspektidega tuleb arvestada kogu Euroopa Liidu
nende kolme nivoo vahel toimuvad erineva kiirgusega. Osa kolmandale nivoole sattunud aatomeid veereb spontaanselt tagasi esimesele nivoole. Selleks on vaja üks sajatuhandik sekundit. Kuid veel vähem aega on kroomiaatomile vaja kolmandalt nivoolt teisele ülehüppamiseks viis sajamiljondikku sekundit. Kuid ka teiselt nivoolt võivad ja lähevad aatomid spontaanselt esimesele üle. Kuid aatomimastaapides on selleks vaja üsna palju aega peaaegu kolm tuhandikku sekundit. Seega on aatomite juurdevool teisele nivoole suurem kui esimesele, põhinivoole tagasipöörduvate aatomite arv. On vaja üpris vähe aega, et teine nivoo osutuks tihedamini asustatuks kui esimene tingimus, mis on vajalik indutseeritud kiirguse loomiseks. Füüsikud nimetavad teist nivood metastabiilseks. See on vahepealne, ebapüsiv nivoo. Kui teine nivoo on üle asustatud, siis võib tekkida kroomiaatomite koherentne indutseeritud kiirgus. Üleminekul
inter (inter `vahel, hulgas') inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika ko, kol, kom, kon (cum `koos, kaas, ühis') ko/eksistents, kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon kontra, kontr (contra `vastu, vastane, vastas') kontra/diktoorne, kontr/revolutsioon, kontra/mutter kvadro (quattuor `neli') kvadro/foonia, kvadro/salvestus maksi (maximus `suurim') maksi/mantel, maksi/mood manu (manus `käsi') manu/faktuur, manu/skript milli (mille `tuhat', märgib tuhandikku) milli/meeter, milli/gramm mini (minimus `vähim') mini/arvuti, mini/golf, mini/seelik multi (multus `palju, mitu') multi/miljonär, multi/tsüklon plaan (plnum `pind') bi/plaan, delta/plaan post (post `pärast') post/modernism, post/skriptum pre (prae `enne, ette, esi, eel') pre/sident, pre/tsedent pro (pro `ees, eel, eest; abi, ase') pro/tsent, pro/seminar, pro/noomen, pro/rektor radio (radio `kiirgan') radio/aktiivne, radio/meeter
Trasseeriva laskemoona abil Eriti keeruliste sihtmärkide osutamiseks on kasulikuks abivahendiks trasseeriv laskemoon. Antakse sihtmärgi kaugus ja piirkond, tulistatakse trasseerivkuul ning selle tabamust kasutatakse orientiirina. Näiteks: "200 - pool paremale - heki kaugem ots jälgi trasserit - vastane" 64 Käenurkade abil Kaugemal asuvate raskemate sihtmärkide osutamiseks võib kasutada orientiire koos käenurgaga. Näiteks: "300 - metsatukk - 60 tuhandikku paremal üksik puu" (pilt 2.41). Pilt 2.41 Käenurkade lugemiseks tuleb vasak käsi õlakõrgusel välja sirutada ja üks silm kinni pigistada. Pildil on näidatud mõned keskmised käenurgad (pilt 2.42). 65 Pilt 2.42 Binokliga Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes 10 tuhandiku kaugusel ning katavad 80-tuhandikuse vaatevälja (pilt 2.43). Neid võib vajaduse korral sihtmärgi osutamisel kasutada
,, Voyager 2" tehtud mõõtmistulemused kinnitasid magnetvälja olemasolu Uraanil. ( 3.) Neptuun Mõõtmetelt on ta väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,98, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Sarnane on ka välimus. Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu ning selleks on 15h 19m. ( 2.) Pluto Planeedi mass õnnestus määrata 1970.aastate lõpul, kui avastati Pluuto kuu Charon. Charoni tiirlemisperioodi järgi selgus, et Pluto mass moodustav vaid kaks tuhandikku Maa massist. Pluto läbimõõt määrati 1918.aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuta ja Charon teineteist kordamööta varjutasid. Läbimõõduks saadi umbes 2200 kilomeetrit. Pluto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi. ( 1.) Pluto tihedus on 2. ( 2.) Plutolt on leitud metaani ja planeedi pinna temperatuur on -230 kraadi, seega esineb metaan seal jää kujul. ( 3.) Tähed Tähtede kiirgus
on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku). Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir- jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“). Vahemiku tähiseks on mõttekriips, mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va- nusepiirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“)
nende kolme nivoo vahel toimuvad erineva kiirgusega. Osa kolmandale nivoole sattunud aatomeid veereb spontaanselt tagasi esimesele nivoole. Selleks on vaja üks sajatuhandik sekundit. Kuid veel vähem aega on kroomiaatomile vaja kolmandalt nivoolt teisele ülehüppamiseks viis sajamiljondikku sekundit. Kuid ka teiselt nivoolt võivad ja lähevad aatomid spontaanselt esimesele üle. Kuid aatomimastaapides on selleks vaja üsna palju aega peaaegu kolm tuhandikku sekundit. Seega on aatomite juurdevool teisele nivoole suurem kui esimesele, põhinivoole tagasipöörduvate aatomite arv. On vaja üpris vähe aega, et teine nivoo osutuks tihedamini asustatuks kui esimene tingimus, mis on vajalik indutseeritud kiirguse loomiseks. Füüsikud nimetavad teist nivood metastabiilseks. See on vahepealne, ebapüsiv nivoo. Kui teine nivoo on üle asustatud, siis võib tekkida kroomiaatomite koherentne indutseeritud kiirgus. Üleminekul
on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku). Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“), jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir- jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“). Vahemiku tähiseks on mõttekriips, mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va- nusepiirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“)
ma, nii et käsi ja sõrmed oleksid iga kord silmast ühel ja samal kaugusel. Peopesa olgu suunatud sihtmärgiala poole. Pildil on näidatud mõned kesk- mised käenurgad (joonis 2.6). Binokliga Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes kümme tuhandiku kau- gusel ning katavad 80-tuhandikuse vaatevälja (joonis 2.7). Neid võib vajaduse korral sihtmärgi osutamisel kasutada. Näiteks: “300 - metsatukk - vasakul - 30 tuhandikku (või kolm kriipsu vasakul)”. joonis 2.7 44 2.8 TULEJUHTIMISKÄSUD Tulejuhtimiskäsk antakse kindlas järjekorras (AVOT): ●● ALLÜKSUS. Teatab, kellele käsk on määratud, “Jagu”, “Tulemeeskond” (Charlie või Delta), “Laskur nr. 2”. ●● VAHEMAA. Teatab sihtmärgi kauguse. ●● OSUTAMINE. Teatab, mis suunas ja mida vaadata. ●● TULE LIIK
annaabi.ee 
