mure transpordiga või isegi vajadus elada nädala kaupa õpilaskodus. · - Erikoolis õppides puutub laps vähem kokku tavamaailmaga Tavakooli plussid ja miinused : · + Laps saab käia kodule lähimas koolis, mis teeb elu lihtsamaks ja normaalsemaks. · +Puudega laps tavakoolis suurendab sallivust. · - Erivajadustega laste hariduse kvaliteet võib sattuda löögi alla, kuna igase tavakooli ei pruugi jätkuda eripedagooge ja tugispetsialiste. · -Kui puuetega lapsi on tavakoolis vähe ja nende erivajadused on erisugused, on väga kulukas rakendada nende jaoks vajalikke tugiteenuseid. · -Võib juhtuda, et üksikud puuetega lapsed tervete hulgas jäävad ilma arenguks vajalikest eduelamustest või siis hoolitsetakse nende eest ülearu ja tehakse nii-öelda hinnaalandust. KASULIKUD AADRESSID Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Tatari 12, 10116 Tallinn
Erinevus kooli õppekavast? Muudatused või kohandused õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Mis tingimustel koostatakse? Kui muutustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine.Koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Kellele koostatakse? HEV õpilasele: õpi või käitumisraskuste, intellekti või füüsilise puude, tundeelu häiretega, kasvatusraskustega lapsele. Parandusõpperühma töökorralduse alused (Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord)
Reformierakonna lubadused LOL 1. Tõstame õpetajate palka, eraldades selleks riigieelarvest täiendavat palgafondi. 2. Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt. 3. Tagame riikliku koolivõrgu arengukava koolides stabiilse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatult kooli omandivormist. Jätkame IB õppekava rahastamist. 4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal. 5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega
pelglikkust. Sellist käitumist esineb põhiliselt tüdrukutel. Sellise käitumisega õpilastel avaldub sageli ärevushäire, erinevad hirmud, samuti võib kalduvus olla depressioonile. (Kikas 2010, 158). Igapäeva elus neid termineid tavaliselt me ei kasuta. Küll aga tuleb ette selliste käitumisprobleemidega juhtumeid ja lahendusi leida ei ole kerge. Aitamas ja toetamas peaksid olema õpilasi kindlasti kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog ning eripedagoog. Kui aga koolis vastavaid tugispetsialiste ei ole, siis kooli HEV koordinaatori abiga on võimalik maakonna nõustamiskeskusest spetsialist kooli kutsuda. Enim hakkavad ka meie koolis silma halva käitumisega just poisid. Oluline on juba märgata algklassiõpilaste hulgas käitumishäiretega õpilasi ja koheselt osutada abi. Kooli 7. klassis on meil väga sagedasti käitumisprobleeme poistel, osaliselt võib põhjus olla ka murdeeas, kuid juba algklassides oli nendel noormeestel käitumisega probleeme. Mäletan, et siis sai ühendust
hakkavad mõtlema, kuidas etteantud nõudmisi võiks rakendada, kui uue ministri ametisse nimetamisega võivad uued või juba pisut proovida saanud suunad taas muutuda. Kuigi sõnad muutuvad, siis suuri ja haridusmaastikku kujundavaid sisulisi muutusi läbi ei viida. Sisuliselt ollakse siiski kinni aastakümneid toiminud kavas. On detailid, mida poliitikud aeg-ajalt muudavad- millises keeles haridust antakse, tehnoloogia, kord on vaja karjääriõpet rohkem, siis on vaja kooli tugispetsialiste, siis leitakse, et neid ei ole vaja, sest õpetajad saavad ise hakkama, sest meil on kaasav haridus koguaeg. Me ei saa muutusi sisse viia, me ei saa süsteemseks minna, sest me peame alati hakkama uuesti mõtlema, kuidas nüüd teha, mis jõuab omakorda alati diskussioonini, mis on hariduse mõte. Siis me diskulteerime, mis on hariduse mõte, kuni hakkame selle enam-vähem selgeks saama, kuni tuleb uus muudatus, mis
korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe (4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides. § 23. Koduõpe vanema taotlusel
Hindamisviis - meetod õpiväljundite omandamise kontrollimiseks nt tasemetöö, lõpueksam ja riigieksam on standartiseeritud hindamisviisid. Huvitegevus - koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod. Individuaalne õppekava - selle koostamisel kaasatakse õpilane või lapsevanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Võib rakendada üliandekale õpilasele, õpi-ja 3 käitumisraskustega õpilasele, koolist pikaajaliselt puudunud ning koduõppele määratud õpilasele jne. Individuaalõpe - me kõik oleme erilised ja unikaalsed ning igaühel meist on oma eelistused ja õpistiilid, mis sobivad parimal viisil just mulle. Mitte igaüks ei naudi õppimist grupis, vaid pigem eelistab privaatsust ja usalduslikku üks-ühele kontakti
õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (2) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane
annaabi.ee 
