Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri peamasina väntvõlliga. Iga vahevõll toetub ühele või kahele kandelaagrile. Tugivõll toetub tugi- kandelaagrile . Vanematel pika võlliliiniga transportlaevadel kasutatakse eraldi peatugilaagrit, mille kaudu sõukruvi poolt arendatav tõukejõud kantakse üle laevakerele. Tänapäeva laevadel integreeritakse peatugilaager reeglina peamasina või peaülekandemehhanismiga (reduktoriga). Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks
selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljevõtit kasutatakse rattamutrite lahtikeeramiseks. Iga võtmete komplekt peaks sisaldama 22mm padrunit (esimeste tugilaagrite lahti keeramiseks), 2x19mm leht või padrunvõtit (esimeste amortide alumiste poltite lahti keeramiseks), 17mm lehtvõtit/silmust (tagumiste amortide lahti keeramiseks. Vedrutõmmitsad on vajalikud vedrude kokkutõmbamiseks. Spetsiaalvõti tugilaagrile on vajalik tugilaagri lahti keeramiseks. Kuuskantvõtmete kompleks läheb vaja tegelikult ainult ühte võtit komplektist, esimeste amortide puhul. Torutangid (Golf 2) on vajalikud amordipüstakute juures. Pidurite hooldusseadmed Piduriketaste treimisseade, piduriõli tester, piduriõli vahetusseade Rehvipingid Balanspingid, montaazpingid Sillastendid Magnet adapterid raamile kinnitamiseks, pöördplaadid, sillastendi pukid, sillastend, Testimisseadmed
Sõidu ajal kontrollida mehhanismide tõõtamist. 6.2 Esimene tehniline teenindamine. 1. Kinnitada tugevamani kardaaniäärikud 2. Kinnitada tugevamani reduktori kaaned ja karter. 3. Kontrollida õli taset peaülekande karteris ja tarbe korral õli juurde valada. 4. Kinnitada tugevamani pooltelgede äärikud. 5. Õlitada kardaanide laagreid. 6.3 Teine tehniline teenindamine. 1. Kontrollida kardaani lõtku. 2. Kinnitada tugevamani kardaanvõlli tugilaagri kandur. 3. Kontrollida ülevaatuse teel tagasilla hermeetilisust ja olukorda 4. Kinnitada tugevamani eesmise vedava koonilise hammasratta kaas, külgkaaned, reduktori karter ja tagasilla karteri tagumine kaas. 5. Lisada või vahetada (vastavalt graafikule) õli tagasilla karteris. 6. Õlitada kardaani hambaid. Peaülekande laagrid töötavad pikka aega ainult puhta õli kasutamisse korral. Seepärast tuleb õli vahetamisel veosilla karter hoolikalt puhtaks pesta
eripöörlemissagedusega labapumbad. Tööratas on kolme kuni kuue labaga propeller Suure läbimõõduga rummu külge on kinnitatud labad. Tööratta taga asub labadega juhtaparaat,mille ülesandeks on vältida pumba telje suunas liikuva vee kruvijoonelist liikumist.Pumba töötamisel tekib suur teljesuunaline jõud,mille vatuvõtmiseks tuleb kasutada tugilaagri PROPELLERPUMBAD Propellerpumbal puudub kuiva ülesimemise omadus. Propellerpumbad on ette nähtud tehniliselt puhta vee pumpamiseks temperatuuril kuni 60° C . Laevades kasutatakse propellerpumpasid avariikuivenduspumpadena ja suurevõimsusega auruturbiinseadmete kondensaatorite jahutusringluspumpadena, kus mitte eriti suure surve juures on vaja suurt pumba jõudlust.Labad on propellerpumba püstvõllile kinnitatud kas jäigalt või pööratavatena.Jäiga kinnitusega labade
Pumpade ja kompressorite klapide seisukorra kontroll TH – 3 Planeeritakse laeva seisak. Viiakse läbi tööd, 500 – 1000 töötundi mis olid eelnevate TH nimekirjas 1. Õli – ja veejahutite, jahutussärgi puhastamine mustusest 2. Reversreduktorites õli vahetus 3. Õhujagaja siibrite kontroll ja puhastamine 4. Tugilaagri seisukorra kontroll 5. 2 – tak SPM – ite ressiiverite puhastamine 6. Elektriseadmestiku kontroll TH – 4 Planeeritakse laeva seisak. Viiakse läbi kõik 1000 ja 2000 töötundi eelmiste TH hooldustööd 1. Kõikide klappide puhastamine ja sisse - sooveldamine 2. Kolvide demontaaš, mõõtmine ja rõngaste vahetus
erinev Duo-duplex pidur (kahepoolsetoimegakaksispidur) Piduriomadused: · hõõrdkateteühtlanekulumine · mõlemadklotsid on aktiivsed · pidurdusjõutegur C* = 3,0 Duo-servo pidur (kaksis-servo pidur) Piduri omadused: · mõlemad klotsitoed liikuvad · ujuvadklotsid · pidurdusjõutegur C* = 5,0 Pealejooksev piduriklots koormab liikuva tugilaagri abil teist piduriklotsi, mis muutub samuti pealejooksvaks. Seega toimub edasi- ja tagasisõidul võrdne pidurdustegevus 87. Ketaspidurid Ketaspidurid Tänapäeval kasutatakse nii esi- kui tagaratastel peamiselt ujuva sadulaga ketaspidureid. Ujuva sadulaga pidurid Ujuv sadul saab liikuda ratta telje sihis kahel tihendatud juhtsõrmel, mis kinnituvad sadula tugiraami. Pidurdusjõutegur C* = 0,76
kasutatakse torude ühendamiseks ahtripoolsetest tankidest Masinaruumi vaheseina kohal tuleb paigaldada tunnelisse veekindel uks, et õnnetuse korral oleks võimalik tunnelit ülejäänud laevast eraldada; samas peab võllitunneli tagumises osas olema varuväljapääs Tunnelit saab veest tühjendada spetsiaalse tunnelikaevu (pilsi) abil. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1- masinaruum, 2- tunnel, 3- tugilaagrid, 4- tugilaagri vundament, 5- sõuvõll, 6- ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik. Trapid Uksed Uksed, nende ehitus sõltub otstarbest: kerged (tavalised), vee- ja gaasitihedad (veekindlad), tulekindlad A B, klinkettuksed, laatspordid: uksed, luugid väliskorpuses. Kerged (tavalised) uksed pannakse kajutite, üldruumide, majandusruumide ette. Valmistatakse plastmassist, puust, kergsulamistest, terasest
- kontrollida manomeetrid ja termomeetrid, asenda vigased - vaheta õli pööretepiirajas - kontrolli mehhaanilise pööretepiiraja töökorda - kontrolli elektro-pneumaatilise pööretepiiraja töökorda Iga 4000 töötunni tagant: - puhastada ülelaadimisõhu jahutid - kontrolli kaablid ja kaablite ühendused - kontrollida nukkvõlli nukkasid - kontrolli ülelaadija jahutusvee kanaleid - kontrolli pööretearvu regulaatori osasid - kontrollida väntvõlli olukorda - kontrollida tugilaagri lõtku - kontrollida väljalaskegaaside trakti korrasolekut - kütusesüsteemi kontroll ja seadistamine - pihustite kontroll ja hooldus - õlijahutite puhastus - käivituskütuse etteandja kontroll Iga 12 000 töötunni tagant: - võlli kontroll - kummikompensaatorite visuaalne kontroll - pööretepiiraja mootori kontroll - kõrgetemperatuurilise jahutusvee pumba kontroll - madalatemperatuurilise jahutusvee pumba kontroll - kõrgetemperatuurilise jahutusvee termostaadi kontroll
võlliliin) külge kinnitatakse teine süsteem , millel on esimesest erinev Vastavalt mootori väntvõlli pöördenurgale on dünaamiliselt See võnkumine võib põhjustada väntvõlli purunemist ja laagrite võnkesagedus. Kui esimesele süsteemile tekitaskse sundvõnkumine, tasakaalustamata summaarne jõud ja jõumomendid suuruselt ja antifriksioonmaterjali pragunemist ja kandudes tugilaagri mille sagedus on arvuliselt sama kuid vastupidiselt suunatud teise suunalt muutuvad suurused. Kui kujutada mootorit riputatuna kaudu edasi mootori vundamendile ja laeva korpusele süsteemi omasagedusega, siis teine süsteem summutab esimese raskuskeskmest ideaalselt tugeva niidi otsa , siis pidevalt muutuvad tekitab vibratsiooni. süsteemi võnkumised
annaabi.ee 
