distsiplinaarmenetluse alustamise kohta 9) delegeerib vajadusel prokuratuurile pandud riikidevahelise õigusabi ülesannete täitmise ringkonnaprokuratuuridele 10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid Haldusosakond: 1) tagab prokuratuurile pandud ülesannete täitmise tugifunktsioonide toimimise kaudu 2) kontrollib ja analüüsib prokuratuuri tegevust tagavate tugifunktsioonide tööd ja organisatsiooni ning töötab välja ja rakendab meetmeid nende toimimise parendamiseks 3) korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning ametnike ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust 4) tagab prokuröride konkursikomisjoni tehnilise teenindamise 5) korraldab prokuratuuri õigusteeninduse ja õigusloome
Andmete kogumisel dokumentide loetelu koostamiseks võib vajalikuks osutuda ka töötajate intervjueerimine ning tööprotsesside jälgimine ja kaardistamine. Andmete kogumise eesmärk on piisava hulgal alusmaterjali leidmine dokumentide loetelu väljatöötamiseks. 13 Näiteks on asutuse juhtimis- ja tugifunktsioone täitvad tegevused ja neid dokumenteerivad dokumendi- liigid ära toodud rahvusarhiivi juhises „Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks”, mis on leitav veebist aadressil www.ra.ee. Dokumentide loetelu 33 Kogutud andmete analüüsimisel selguvad muuhulgas: millised õiguslikud tingimused mõjutavad asutuse funktsioone ja tegevusi; normatiivse keskkonna ja asutuse sisemised nõuded, millele funktsioonid ja tege- vused peavad vastama, sh
ning on olemas kindel vastutaja. Väga mõistlik ja asjalik idee mida teostada. d. koostöös erasektoriga jätkame ministeeriumide ja nende valitsemisealade tugiteenuste (raamatupidamine, personalitöö, hanked jmt) koondamist ühtsetesse keskustesse, pakkudes sama teenust ka kohalikele omavalitsustele ning sulgeme mittevajalikud asutused. Võtame riigi tugitegevuses kasutusele ühtsed standardid ja infosüsteemid. Toetame omavalitsuste ja tugifunktsioonide (õigusteenistus, raamatupidamine) konsolideerimist. Osaliselt täidetud. Arvamus: Sellest punktist ma aru ei saa, et kas tugiteenuseid ostetakse sisse erasektorist või mismoodi see erasektor seotud on. Väga tore, et mittevajalikud asutused lõpuks suletakse, aga mis saab inimestest, kes läbi selle töö kaotavad? Ühtsed standardid on vajalikud minu arvates. e
leida, esitada ja tõlgendada; o dokumendi koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav. 20. Kes on dokumendihaldur ja mida ta teeb? (vt "Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6") Dokumendihaldur, tase 6 on spetsialist, kelle ülesandeks on luua ja hoida organisatsioonis kasutusel toimiv info- ja dokumendihaldus. Dokumendihalduri töö toetab teiste organisatsiooni põhi- ja tugifunktsioonide täitmist. Dokumendihalduri töö sisuks on infoga ja dokumentidega seotud töö korraldamine ja tööülesannete täitmine. Dokumendihaldur võib töötada nii era- kui avaliku sektori organisatsioonis. 21. Loetle, millised on on dokumendihalduri peamised tööülesanded? Nimeta dokumendihalduri peamised kohustuslikud kompetentsid. Dokumendihaldur loob, edastab, võtab vastu ja saadab välja dokumente, organiseerib
Samuti peab olema eelnevalt paika pandud, millist laadi väljaõpet ettevõtte eesmärkidest lähtuvalt väärtustatakse. Nii võib näiteks ettevõte sõnastada personali koolitamise kava järgnevalt: "Firma kindlustab igale töötajale põhiliste tööülesannete täimiseks vajaliku väljaõppe" (Alas 1998, lk 94) 1.2. Koolituse seosed personalijuhtimisega Töötajate koolitamine ja arendamine kuulub ühe personalijuhtimise valdkonnana asutuse strateegiliste tugifunktsioonide hulka. Personalijuhtimise ülesandeks on tagada töötajate tõhusa rakendamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine. (Türk 1999, lk 190) Lihtsustatult öeldes igal asutusel on oma tegevuseesmärk ning töötajaskond personalijuhtimine on üks asutuse juhtimise funktsioone, mis püüab need kaks olulist poolt parimal viisil kokku viia. Koolituse ülesandeks selles püüdluses on töötajaskonna professionaalsuse saavutamine, säilitamine ning sobivate
Käsitlusala: Dokumentide loetelu; Dokumentide registreerimine; Toimikud ja arhiivi koosseis; Nimistu ja arhiivi pidamine; Hävitamine; Füüsiline korrastamine; Fotod ja digitaalsed andmekandjad; Hoiutingimused; Üleandmine Rahvusarhiivi Juurdepääsutingimused Arhivaalide eksponeerimine Soovitused keskkonnatingimuste kohta (valgustus, temperatuur, õhuniiskus, õhusaaste, külastajate hulk jms). Vitriinid. Ettevaatusabinõud ja turvalisus. Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks Eesmärk on anda soovitusi arhiiviväärtusega arhivaalide väljaselgitamiseks hindamise käigus, olla töövahend eelhindamisele üleminekuks ning hõlbustada tugifunktsioonide dokumenteerimise kontrollimist. Juhist kasutatakse arhiivimoodustaja tugifunktsioonide käigus tekkivate dokumentide hindamisel. Täies mahus saab juhist rakendada nende arhiivimoodustajate dokumentide hindamisel, kes on avaliku arhiivi järelevalve all ning kuuluvad kogumisallikate hulka.
Arhivaalide üleandmine, 2009 Dokumendi- ja arhiivihaldus, 2009 Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded, 2008 (uuendamisel) Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine, 2008 Isikuarhiivide korrastamine, 2007 Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine, 2007 Arhiivimaterjalide eksponeerimine, 2006 Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks, 2006 Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus, 2006 Ohuplaani koostamine, 2005 Digitaalse info hävitamine ASUTUSESISESED Dok. Halduse ALUSDOKUMENDID: ASJAAJAMISKORD: alusdok. Asutuse asjaajamise ja dh korraldamiseks. Kehtestab asutuse juht, selles määratakse vastutusalad. DOKUMENDILOETELU: asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või Saadud dok. haldamiseks dok.loetelu , mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi,
Programmi sisse võivad kuuluda tööelemendid, mis on väljaspool programmi üksikute projektide skoopi. Allprojekt- tervikprojekti väiksem osa, loodud projekti alajaotamisel rohkem kontrollitavateks komponentideks või koostisosadeks. Projektijuhtimise büroo (Project Management Office, PMO)- organisatsiooniline üksus, mis vastutab selle domeenis sisalduvate projektide tsentraliseeritud ja koordineeritud juhtimise eest. PMO vastutusala ulatub projektijuhtimise tugifunktsioonide osutamisest kuni kogu projekti tegeliku juhtimiseni. Sponsor- inimene või grupp, kes tagavad projekti jaoks vajalikke finantsressursse, kas rahas või loonusena. Projektijuht- isik, kes on organisatsiooni poolt määratud saavutama projekti eesmärke. Projekti harta, projekti esialgne kava (Project charter)- projekti algataja või sponsori poolt väljastatud dokument, mis formaalselt tõestab projekti olemasolu ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks.
tegevustulu kaudu. Raske eristada avalikke ja erakõrgkoole, sest avalik-õiguslikes ka õppemaksud jm Omandi kriteerium o kui palju on riigi omandus ja kui palju eraomandis o segane riik on muutnud äriühinguteks paljud tema omandis olevad ettevõtted ning omab teistes osalust ja kontrolli. Ka on avalik sektor loobunud omandist paljude tugifunktsioonide täitmisel ning ostab neid sisse. Nt. avaliku sektori hooneid renditakse. Liisitakse arvuteid. Teeb kasu ärisektorile nii Suhete kujundamise põhimõte o Hieraria, bürokraatia vs NPM konkurents o Probleem Bürokraatia esineb ka ärisektorison mõlemas sektoris esinev. Ka ärisektoris saab nii paremaid tulemusi saavutada. Avaliku sektori organisatsioonid toimivad üha enam konkurentsikeskkonnas ja püüavad lihtsamate teenuste