ühtlaselt 6.36. Mis on lubatav paindepinge? Konkreetses ülesandes ohutuks loetud normaalpinge kas tõmbel või survel 6.37. Kuidas on seotud materjali tõmbetugevus, survetugevus ja paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 6.39. Määratlege optimaalne tala! - küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses ühtlase tugevusvaruga tala 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus "serviti" suurem, kui "lapiti"? 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui tugevus "lapiti"? 6.43. Millistel juhtudel on painde tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? 6.44. Mille poolest erinevad põikjõu mõju (lõige) lõikele töötavas liites
15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10. Milles seisneb materjali väsimine? detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes staatilisega! staatiline koormus · vahelduvkoormus rakendub sujuvalt, rakendub kiiresti, mõjub kaua, mõjub lühikest aega, muutub aeglaselt; muutub pidevalt ja kiiresti. 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? Vahelduvkoormustega tekivad vaheldupinged 15.13
PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS Effektiivne Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel kontsentratsioonitegur on teoreetilist kontsentratsioonitegurit, teoreetilisest väiksem saadakse tulemus suurema tugevusvaruga NB! Sama detaili (ja ka pingekontsentraatori) pingtee kontsentratsioonitegurite väärtused on üldjuhul erinevates pingeseisundites erinevad ( K pike K paine K vääne ) 15.1.4. Pingete kontsentratsioonitegurite väärtused staatilisel koormusel 15.1.4.1. Normaalpinge kontsentratsioonitegurid pikkel Pikkepinge teoreetilisi kontsentratsioonitegureid mõningate detailide jaoks saab ligikaudselt määrata ka toodud graafikuid ja skeeme (Joon. 15
15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10. Milles seisneb materjali väsimine? detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes staatilisega! staatiline koormus · vahelduvkoormus rakendub sujuvalt, rakendub kiiresti, mõjub kaua, mõjub lühikest aega, muutub aeglaselt; muutub pidevalt ja kiiresti. 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? Vahelduvkoormustega tekivad vaheldupinged 15.13
Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.5. Konstruktsioon ja selle ohutus Eeldus = konstruktsiooni Järeldus = konstruktsioon peab suutma kanda avariid tuleb igal juhul vältida suuremaid koormusi, kui talle tavaolukorras mõjuvad. Konstruktsioon peab olema loodud tugevusvaruga tegelik tugevus Varutegur = tugevusvaru arvuline näitaja: Tugevusvarutegur = nõutav tugevus Varutegureid eristatakse iseloomu järgi: Tegelik varutegur S näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus
Raskekaubariiul oma lisadetailide ning erivariantidega pakub lahenduse enamusele kasutatavate kaubagruppide ladustamisele. Stabiilne ja lihtne paigaldada Riiulitalade universaalne koonusekujuline kinnitus külgraami külge muudab paigalduse väga lihtsaks ja kiireks. Koormuse suurenedes riiulitele suureneb ka süsteemi stabiilsus ning tugevus. SIS poolt katsetatud ja garanteeritud See tähekombinatsioon tagab, et riiulid on projekteeritud ning toodetud kvaliteetselt ning vajaliku tugevusvaruga. Tootmine, toodete regulaarne katsetamine ja kogu dokumentatsioon on pideva kontrolli all. Seega hoiab SIS kontroll ära õnnetused, mis võivad juhtuda riiulite ebapiisavast tugevusest või halvast tootmiskvaliteedist. · Külgraamid toodetakse kõrguses 1500 kuni 6500 mm, eritellimusel kuni 13 000 mm. Külgraamid on tsingitud. · Riiulitalade pikkus on standardiseeritud vastavalt enamlevinud kaubaaluste mõõtudele: EUR 800x1200mm või FIN 1000x1200mm. NB
A A Wz = 0.11WzI Wz = 0.22WzI Wz = 0.07WzI Joonis 6.32 = küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses Optimaalne tala: ühtlase tugevusvaruga tala M (x ) Ühtlase tugevusvaruga tala iga ristlõike suurim paindepinge max ( x ) = = [ ] ; väärtus on võimalikult lähedal lubatavale: W (x ) Tala optimeerimise tulemused sõltuvad (Joon. 6.33):
A A Wz = 0.11WzI Wz = 0.22WzI Wz = 0.07WzI Joonis 6.32 = küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses Optimaalne tala: ühtlase tugevusvaruga tala M (x ) Ühtlase tugevusvaruga tala iga ristlõike suurim paindepinge max ( x ) = = [ ] ; väärtus on võimalikult lähedal lubatavale: W (x ) Tala optimeerimise tulemused sõltuvad (Joon. 6.33):
Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt. Tsisternide vaheseinad peavad pidevalt taluma tsisternis oleva vedeliku rõhku ja lööke vedeliku loksumisel. Seetõttu ehitatakse nad konstruktiivselt sarnaselt avariivaheseintega, kuid talastik ja plaadistus valitakse suurema tugevusvaruga. Kergete vaheseinte abil eraldatakse üksteisest elu-, teenindus-, olme- ja muud ruumid. Nad ei pea olema veetihedad. Mõningatel juhtudel on nõutav hermeetilisus, kuid see ei esita nõudeid nende tugevusele. Need vaheseinad püütakse teha võimalikult kerged, ribidena kasutatakse väiksema profiiliga latti või pulbtala. Tihti valmistatakse neid vaheseinu kergsulamist. Viimasel ajal levivad aina rohkem volditud (gofreeritud) vaheseinad, mis ei vaja talastikku
Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt. Tsisternide vaheseinad peavad pidevalt taluma tsisternis oleva vedeliku rõhku ja lööke vedeliku loksumisel. Seetõttu ehitatakse nad konstruktiivselt sarnaselt avariivaheseintega, kuid talastik ja plaadistus valitakse suurema tugevusvaruga. Kergete vaheseinte abil eraldatakse üksteisest elu-, teenindus-, olme- ja muud ruumid. Nad ei pea olema veetihedad. Mõningatel juhtudel on nõutav hermeetilisus, kuid see ei esita nõudeid nende tugevusele. Need vaheseinad püütakse teha võimalikult kerged, ribidena kasutatakse väiksema profiiliga latti või pulbtala. Tihti valmistatakse neid vaheseinu kergsulamist. Viimasel ajal levivad aina rohkem volditud (gofreeritud) vaheseinad, mis ei vaja talastikku
Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt. Tsisternide vaheseinad peavad pidevalt taluma tsisternis oleva vedeliku rõhku ja lööke vedeliku loksumisel. Seetõttu ehitatakse nad konstruktiivselt sarnaselt avariivaheseintega, kuid talastik ja plaadistus valitakse suurema tugevusvaruga. Kergete vaheseinte abil eraldatakse üksteisest elu-, teenindus-, olme- ja muud ruumid. Nad ei pea olema veetihedad. Mõningatel juhtudel on nõutav hermeetilisus, kuid see ei esita nõudeid nende tugevusele. Need vaheseinad püütakse teha võimalikult kerged, ribidena kasutatakse väiksema profiiliga latti või pulbtala. Tihti valmistatakse neid vaheseinu kergsulamist. Viimasel ajal levivad aina rohkem volditud (gofreeritud) vaheseinad, mis ei vaja talastikku
annaabi.ee 
