Leiab vähem kasutamist
1.2.5 Õhk pinnases Õhk ei muuda pinnaseosakeste iseloomu, vahel võib on kõva (IL<0), plastne (0
tingimus Vd = Rd kujul V1 + Bd k γ k = B (0,5γ ′BN γ + q′N q + c′N c ) γ R millest a22 + 4a1V1 − a2 B= ( 4.4) 2a1 kus a1 = 0,5γ ′Nγ γ R a 2 = (q ′N q + c ′N c ) γ R − d k γ k Osavarutegurid erinevate arvutusvariantide jaoks on sarnased dreenimata tingimuste jaoks toodutele. Tugevusparameetrite ϕ′ (tanϕ′) ja c′ osavarutegurid on arvutusvariandi 1 2. kombinatsiooni jaoks 1,25, teistel juhtudel 1,0. Arvutusnäide 4.1 Määrata joonisel 4.12 toodud andmetel vajalik lintvundamendi talla laius. Alaline normkoormus 240 kN/m ja ajutine Maapind normkoormus 50 kN/m. Pinnaseks on kõvaplastne savi, mille dreenimata
1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid: - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja lainelevi mõõtmise andmetel); - teoreetilised valemid, mis lähtuvad pinnase tunnusomadustest; - surupenetreerimise andmete alusel. Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks. Vaia süvistamine ise muudab pinnase omadusi ja ei ole võimalik täpselt määrata, millisel määral. 33. MIS ON ROSTVÄRK? SELGITADA TÖÖPÕHIMÕTET. Rostvärk on padi või tala, mis seob vaiapead ühtseks vundamendiks. Vaia ots peab ulatuma rostvärgi sisse 5 kuni 10 cm. Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu. 34
9.5 Varutegurid nõlva püsivuse arvutamisel Nõlva püsivuse hindamisel kasutatakse mitmesuguseid varutegureid. Näiteks võib väljendada varuteguri maksimaalselt võimaliku ja tegeliku nõlva kõrguse suhtena FH =Hm/H või nõlva võimaliku maksimaalse ja tegeliku kaldenurga suhtena F = m/ Meetodites, mis kasutavad osavarutegureid pinnase omadustele ja koormustele, tuleb arvutustes kasutada nn arvutusväärtusi cd = c/c ja d = arctan(tan/), kus c ja on tugevusparameetrite normväärtused ja c ning vastavad osavarutegurid. Kasutatakse ka varutegurit Fs = s/sv, kus s on pinnase tegelik nihketugevus lihkepinnal ja sv püsivuse tagamiseks vajalik nihketugevus. Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite puhul määratakse varutegur kui lihkekeha kinnihoidvate ja liikumapanevate momentide suhet F = M k/Ml. Näiteks on ideaalse liiva puhul (c = 0) varutegur F = / ja ideaalse savipinnase ( = 0) puhul FH= 4c/H. 9
Lähemalt on probleemi käsitletud osas 4.11 Otstarbekas on vundamendi süvise rajamisel arvestada võimalike naaberehitiste rajamist. Näiteks kui naaberhoone on kavas rajada sügavama keldriga, on mõistlik suurendada vundamendi süvist. See aitab vältida keerukate tehniliste võtete kasutamist naaberhoone vundamentide rajamisel. 40. Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid "lubatud" surve qu väärtusi. qusuurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4
Suuremad arvud tabelis kehtivad tihedama või kõvema pinnase kohta, samuti laiema ja suurema süvisega vundamendi puhul. Koheva jämadateralise pinnase, voolava peeneteralise pinnase ja rohke orgaanilise aine sisaldussega pinnase omadused tuleb alati uuringutega määrata. Pinnast tuleb liigitada EPN-ENV 7.1 lisa 9 järgi. Kuna uuringute maksumus moodustab väikese osa vundamendi hinnast, siis tuleks ka lihtsate ehitiste puhul kaaluda pinnase tugevusparameetrite otsese määramise võimalust. Tsentriliselt koormatud vundamendi kandevõime R = Aqu . Vajaliku talla pindala saab seosest A = V1 / qu - dk k . Lubatud surve suurused Eesti pinnastele Pinnase liik qu (kN/m2) Lubjakivi monoliitne > 2000 murenenud 600
Seega on mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse kaudu. Seadet nimetatakse kompresiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. See võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Seade ja katsemetoodika on aga keerulisemad ning seetõttu leiab vähem kasutamist. Küll kasutatakse kolmtelgse surve seadet laialdaselt pinnase tugevusparameetrite määramisel. 4.1.1 Ödomeeterteim domeeter (joon.4.1) koosneb: Mõõtkell Koormus Pinnas Vesi Rõngas Veevann
f =c+ tan , kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peabtingimuse väljendama kujul: f = c+( - u) tan . c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt nende usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. Tugevusparameetrite määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboratoorseid teime ja välikatseid. Kolmtelgse surve seade (stabilomeeter) koosneb hermeetiliselt suletavast kambrist, mille sisse asetatakse silindriline proovikeha. Kambri seinad on tavaliselt läbipaistvad, et jälgida proovikeha deformeerumist ja purunemist koormamisel. Kambri kaant läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta selle pikkuse muutumist
Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul f = c + ( - u) tan (5.3) c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme. c ja usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. Tugevusparameetrite määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime ja välikatseid. Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 4. Hooned (1 pool Tamme poolt kontrollitud, 2 pool kontrollimata) 4.1 Milliseid aluseid loetakse headeks, milliseid halbadeks ehitusalusteks ja miks? Headeks ehitusalusteks pinnasteks loetakse kaljupinnaseid, mis koormuse all üldse ei deformeeru nt. graniit, kvartsiit, pae ja liivakivid; jämepurdpinnaseid, mis on
annaabi.ee 
