Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens Kiskjaliste hulka kuuluv imetajaliik Ohustatud liik Pisike- veidi suurem kui kodukass Bambus moodustab tema toidulauast Tuataara ehk hateeria ehk Sphenodon punctatus Uus-Meremaa roomajaliik Elavad keskmiselt 60.aastaseks 50-75 cm pikkused Vaenlaseks rott Video elavatest fossiilidest Kasutatud materjalid http://www.littlethings.com/dino-freaks/ https://www.youtube.com/watch?v=8xFskphje5A https://prezi.com/xamd9hw5zlaj/jaapani-amblikkrabi/
Näiteks võib kohalik nahkhiir käia mööda metsaalust, nagu tavaline hiir. Uus-Meremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. Konnad on seal väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad. Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. Üks tuntuim elusolend on kuni veerand meetri pikkune tuataara, kelle lähisugulased surid välja juba 65 miljonit aastat tagasi. Leidub väga palju sissetoodud loomaliike, neid on üle 600 (siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud.
Haabitusetüübid: (kehatüübid) • Sisalikulaadne• Maolaadne• Kilpkonnalaadne S. KILPKONNALISED Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel N narmaskilpkonn ehk matamata, sookilpkonn, eba-kartettkilpkonn , kolmküüniskilpkonn S. KÄRSSPEALISED Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S. SOOMUSELISED Alamselts SISALIKULISED - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased – väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink
Süda 3 osaline, vatsakeses osaline vahesein. Haabitusetüübid: Sisaliku-, mao- ja kilpkonnalaadne 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel. N. narmaskilpkonn, sookilpkonn, kolmküüniskilpkonn. 16.3.8.2. Selts Kärsspealised Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik hateeria (tuataara). 16.3.8.3. Selts Soomuselised Alamselts Sisalikulised - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N
hüpertroofsed kondrotsüüdid; need võimaldavad pikkuskasvu kuni puberteedi lõpuni, siis epifüüsiplaadid liituvad ja uusi kondrotsüüte juurde ei produtseerita; luude pikenemine peatub Soo määramine Mis on keskkonnast sõltuv soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) indiviidi sugu on määratud keskkonna tingimustega (nt temperatuur, niiskus, pH), mis toimub peale viljastumist; nt ameerika alligaator (isased kesmise temp-ga, emased ekstreemsete temp-tega), tuataara (isased - soe, emased - külm) Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne soodeterminatsioon) viljastumise hetkel (imetajad, linnud, kahepaiksed) Oska kirjeldada imetajate primaarset soo determinatsiooni: 1) Kuidas toimub bipotentsiaalse gonaadi kujunemine a. gonaadi päritolu b. genitaalvallid - tekivad mesodermi ja tsöloomiepiteeli
Roomajate nüüdisliike on umbes 6000, seega peaaegu kolm korda rohkem, kui kahepaikseid. Roomajad jagatakse nelja seltsi: kilpkonnalised, krokodillilised, kärsspealised ja soomuselised. Kilpkonnalisi on umbes 200 liiki. See väga iidne roomajate rühm on tänapäevani säilinud eänu kilprüüle. Krokodillilisi on umbes 20 liiki. Nad on peamiselt levinud troopiliste alade mandri- ja rannikuveekogudes. Kärsspealiste ainus nüüdisaegne liik tuataara on säilinud ainult Uus - Meremaal. Soomuseliste-selts, 5700 liiki hõlmav, on ainus roomajate rühm, kelle arengus on praegu õitseaeg. Sinna kuuluvad sisalikud, maod ja kameeleonid. Roomajate kehaehitus ja füsioloogia. Roomajate arenemine ei ole isegi veeselavatel vormidel seotud veekeskkonnaga. Üks tähtsamaid muutusi maismaa-eluks kehastumise reas on munade soonkestade tekkimine.
kährik, metssiga). Roomajad - Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, kelle hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult eluks maismaal kohastunud selgroogsete rühm. Hõlvasid oma mitmekesisusega enamuse maa ökonissidest kuni kriidiajastu lõpus enamus välja suri. Säilis vaid väike osa rühmadest soomuselised (sisalikud ja maod), kärsspealised (2 tuataara liiki), krokodillilised ja kilpkonnalised. Enamus tänapäeva liikidest on lihatoidulised. Kõigusoojased. Kõik Eesti 5 liiki (arusisalik, kivisisalik, vaskuss, nastik, rästik) on looduskaitse all, võiks esineda ka soo-kilpkonn. Roomajate liigiline mitmekesisus ja isendite hulk on suurem soojas kliimas, seal on nad ka toiduahelas olulisel kohal nii toiduobjektide kui kiskjatena. Enamus roomajaist on peidulise eluviisiga, agressiivsed on nad vaid enesekaitseks.
peatumine, vähenenud regeneratsioonivõime) kudedes ja rakkudes Vananemise ja raugastumisega seotud protsesse uurib gerontoloogia, mille üks haru on geriaatria, mis tegeleb eakate inimeste meditsiiniliste probleemidega Enamik loomi ei küündi maksimaalse elueani, seega kasutatakse mõistet keskmine eluiga, mis iseloomustab vanust, mille pool populatsioonist ära elab Mõningaid eluea rekordeid: äädikakärbes 3 kuud, hiir 4,5 a, rott 7 a, koer 29 a, Aafrika elevant 86 a, kilpkonn 190 a, tuataara ~200 a, angerjas 155 a, Islandi karp (Arctica islandica) 507 a. Leidub loomi, kes on n-ö „bioloogiliselt surematud“ ehkki nad on siiski surelikud (nt hüdra, loimur, lobster, kilpkonn Terrapene carlina, merisiilik Strongylocentrotus franciscanus, karp Arctica islandica, meduus Turritopsis dohrnii) Vananemise kiirus on erinev: India elevant sünnib peale 21 kuud ning suguküps 13-aastaselt, koduhiir aga suguküps 2-3 kuuselt. Geenid
annaabi.ee 
