nii palju kive, kruusa ja liiva, et pärast oli selle koha peal mägi. (Otepää ja Karula kõrgustik.) Oosid on järskude nõlvadega vallseljakud, mis tekkisid jääs olevatesse pragudesse. Jääsulamisvesi valgus pragudesse ja sinna kuhjus aja jooksul palju setteid.(Tapa ümbruse oosid, Pikassaare. Ka jää sulamisveed kujundasid meie maapinda, jättes järele sügavad ürgorud. Vaatame mõnd läheduses asuvat ürgorgu. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Järved Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja ja jõgedes alanes. Paljud järved soostusid ja kasvasid osaliselt kinni. Pikkade orujärvede asemele moodustusid järvede ahelikud
haruldase ja ohustatud liikide pärast. Inimesed rajavad rabadesse ka matkaradasid, seda enamasti huviliste jaoks ja raba tundmaõppimiseks. Raba toiduahelaid on vähe ja need on lühikesed, kuna seal elab vähe liike. Näiteks: villpea vahtlane konn toonekurg Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967 http://et.wikipedia.org/wiki/Raba http://loodus.ee http://soomaa.ee http://sunsite.ee A. Raukas: "Eesti loodus", kirjastus "Valgus" Eesti Entspklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk 384-385
Pühajärve Põhikool MUDATIGU Referaat Joel Sülde 8.klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga kod...
Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967) Soode teke ja areng Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500 aastat tagasi. Ulatuslik soode teke võis Eestis toimuda umbes 5500 kuni 4000 aastat tagasi. Soode arv ja pindala on kasvanud aastasadadega. Praegu moodustavad sood ja rabad umbes viiendiku Eesti pindalast. Kõige
if (p != m2.length)
throw new RuntimeException ("Ei saa korrutada");
int[][] res = new int[m][n];
for (int i=0; i
Saar http://www.eki.ee/nimeselts/txt/bo04032.htm 4. Karula Rahvuspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php 5. Valgamaa looduskaitseobjektid http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371317/valgamaalooduskaitseobjek tid+UUEM.pdf 6. Lõuna- Eesti kõrgustikud ja nõod http://www.estonica.org/est/lugu.html? kateg=2&menyy_id=606&alam=69&leht=6 7. Kõrgustikud http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002946 8. www.karularahvuspark.ee
Kasutatud kirjandus: http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html Hiina taevadraakoni maa (Autorid: John Chinnery, Peter J. Golas, Mark Edward Lewis, Vivienne Lo, Ni Yibin, Jennifer OldstoneMoore, Nancy S. Steinhardt, Richard von Glahn) Eesti entsüklopeediakirjastus 2002 http://wiki.zzz.ee/index.php/Astraalmütoloogia(Hiina) http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1043&teema=1003057 http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr19/kasakIII.pdf Inimene, ühiskond, kultuur !! Keskaaeg ja varauusaeg (Autorid: Tiit Aleksejev, Karin Hiiemaa, Tiina Kala, OlafMihkel Klaassen, Tarmo Kulmar, Ain Mäesalu, Helmut Piirimäe, Krista Piirimäe, Pärtel Piirimäe, Olev Teder) ,,Koolibri" 2000 Page | 14
Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Pharose tuletorn oli ka vaatluspunkt ja kindlus. Võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus ta rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. Võrdluseks võib tuua mõned andmed: Euroopa kõrgeim majakas on 59 meetrit, Eesti kõrgeim majakas, Pakri tuletorn on 52,3 meetrit kõrge. . Kasutatud kirjandus http://www.tmk.edu.ee/~nuku/zeusi_kuju/stoori.htm http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1043&teema=1003085 http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/7maaimet.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/rippaiad/stoori.htm http://images.google.com/images?q=Halikarnassose%20mausoleum&ie=utf-8&oe=utf- 8&client=firefox-a&rls=org.mozilla:en-US:official&sa=N&tab=wi http://www.tmk.edu.ee/~nuku/rhodose_koloss/pildid/coloss2.jpg
annaabi.ee 
