alates muinasajast. Kultuuriloolist väärtust omavad lisaks Otepää linnamäele ka Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää pastoraadihoone ja talvekabel. Säilinud on mitmed põlise taluarhitektuuri näited (Poslovitsa, Saare, Kolga ja Nüpli-Lõhmuse talu) ja pärandkultuurmaastike elemendid (Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk). Osaliselt on säilinud traditsiooniline asustuse struktuur, kus alles on enamus põliseid talukohti, uued ehitised on aga püstitatud vanadele kruntidele või muul viisil vanaga harmooniliselt sobitatud (nt Vana-Otepää, Elva küla). Uuringud 2011 Mati Martin, 2011. Päevaliblikad Otepää looduspargis Oniscus OÜ. 2009 Nele Nutt. 2009. Otepää looduspargi maastikuline tsoneering. Artes Terrae OÜ. 2008 Toomas Kalda & Aivar Arike, 2008
kannelde ja viiulite, kõlalaudu ning ka vineeri ja paberit. Kuusk on meie tavaline jõulupuu. 6 HUVITAVAT KUUSE KOHTA · Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24.augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. · Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäeval paneb kuusepuust kõlakast kandled, viiulid ja kitarrid kõlama
2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuused katavad umbes 17,6% Eesti metsamaadest. Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24.augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. Tema nõudlused kasvutingimuste osas on männiga võrreldes üsna vastandlikud. Mullaviljakuse suhtes on ta nõudlik, kuid valgust vajab vähe. Erinevalt männist puudub kuusel jäme allapoole tungiv peajuur. Kuusk ei suuda kasvada seal, kus vesi on sügaval maa sees. Tema juurestik sirutub ühtlaselt laiali pealmistes mullakihtides.
Sellisteks objektideks võivad olla: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Põlva-Valga-Võru regiooni tuntuim üksikobjekt on Tamme-Lauri tamm, mis 1,3m kõrguselt mõõtes on ka Eest jämedaim põlispuu ning kui Eest rahva sümbol jäädvustatud 10-kroonise rahatähe tagaküljel. Väärikaid ja tuntuid põlispuid on aga teisigi, nagu Rasina remmelgas (võimalik, et jämedaim remmelgas Euroopas), Pühajärve Sõjatamm ja Tsuura kuusk (üks kahest Eesti jämedaimast kuusest). Liigikaitse Looduskaitse väga oluliseks osaks on liigikaitse, mis põhineb peamiselt looduskaitseseadusel ning loomakaitseseadusel. Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne
9. KULTUURILUGU Otepääl loovad kultuuriloolist väärtust Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää spordihoone ja talvekabel, Otepää Looduspark, Vana-Otepää, Elva küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga talu. Osaliselt on säilinud ka pärandkultuurimaastike elemendid – Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk (Keskkonnaamet, 2015). Otepääl tegutses esimene eestlasest kirikuõpetaja ning keeleteadlane Jakob Hurt (1839- 1907). Austusesest tema kui rahvusliku suurkuju ning ärkamisaegse sümboli vastu avati Otepää Kirikumõisas 2006. aasta jaanuaris temanimeline muuseumituba (Otepää valla veebileht, 2015). Otepää kirikus õnnistati 1884. aastal esmakordselt Eesti lipp ning tänapäeval lehvib Otepää kesklinnas Eesti kõrgeima lipumasti tipus sinimustvalge Eesti riigilipp
Teises rindes kasvavad lisaks 20-30 m kõrgustele kuuskedele mõned pärnad, alusmetsas on aga rohkesti pihlakat. Eelmise sajandi keskpaigas kasvas Kilingi-Nõmme kandis ka 53 m kõrgune kuusk, mis langetati 1948. aastal, vrd. Euroopa kõrgeim puu 64,7 m kõrgune harilik kuusk kasvab Sudeedi mägedes Tsehhis. Meie jämedaima kuuse tiitlile pretendeerivad võrdselt ligi 4,3 m tüveümbermõõduga (1 m kõrguselt) Kuuskede kuningas Pärnumaal ja Tsuura kuusk Valgamaal. Kuuskede kuningas kasvab Surju vallas Lambakülas Raja talu põllu servas (Kilingi metskonna kvartalil nr. 63). 33,5 m kõrguse puu tüvi haruneb 140 cm kõrgusel kaheks haruks (harud 275 ja 243 cm). Tsuura kuusk asub Lükardi külas Tsuura talu lähedal mäeveerul. Jõgevamaal Roela Suurmetsas kasvasid sadakond aastat tagasi Leivakuused tüve rinnasümbermõõduga 4,5 m. Vrd Soomes on jämedaima kuuse tüve © Ivar Sibul 2007 2012.
Võru maakond (24,0%). Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks mõõdeti 24. augustil 2007 44,1 m. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, maksimaalselt kuni 52 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk Punde puntrakuusk kasvab Võrumaal Punde järve ääres. 2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m. Allpool rinnakõrgust hargnevatest kuuskedest on jämedaim Valgamaal kasvav Tsuura kuusk, kelle ümbermõõt on 4,32 m (0,8 m kõrguselt). Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. 1.7.1Eesti pärisnimed
KUUSK Iseloomustus Harilik kuusk (Picea abies) (joonis 14) on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest. Kõige suurem on kuusikute osakaal on Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m kõrguseks, maksimaalselt kuni 52 meetriseks (Vikipedia). Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel, mille ümbermõõt on 275 cm (Eesti giid). Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuna kuusk kasvab ka varjus, võib teda kasvatada aiapiirdel iSgihalja, külma ja tuult tõkestava hekina. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel (L.Patune-Mitt, 1971). Joonis 14. Harilik kuusk (Picea abies). (http://www.calmia
annaabi.ee 
