Sepa skraa Meister on kohustatud hoidma oma au ning mitte häbistama käsitööd. Tööpäev algab päikesetõusul ja lõpeb päikeseloojangul. Kui tsunftivanem käseb tsunftiliikmetel vait jääda, siis on tsunftiliige kohustatud vait jääma ning need, kes ei kuula sõna ja ei jää vait, peavad tsunftile veerand oma toidust andma. Kui keegi tsunftiliikmetest ütleb tsunftivanemale või teistele tsunftiliikmetele halvasti, siis peab ta trahvi maksma. Kui tsunftivanem tõstab toosti, peavad kõik võtma toosti koos temaga. Igaüks, kes tahab tsunftiga liituda, peab tõestuseks tegema paari hobuseraudu, hea laia puusepakirve ja sadulakirve.
peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks
peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks
Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine Uus tsunftiliige pidi kaaslasi tsunfti vastuvõtu puhul kostitama Tsunftimeister pidi olema abielus sama eriala meistri tütre või lesega Naiste tegevusalad ja ametid Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või kaugkaubandusega Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad
seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade
sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade töövõimaluste eest, ühiselt
seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade
seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid ühiselt ametivendade
sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid
oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Linnakäsitöölised- Käsitöölised koondusid tsunfti ehk kutseühing, mis reguleeris väljaõpet, töökorraldust ja hindu, kontrollisid toodangu kvaliteeti ning kaitsesid oma linna meistreid konkurentsi eest. Käsitööliste seas oli hierarhia: 1) Õpipoiss - Kõige madalam aste, ta õppis meistri juures, mis kestis 3-4 aastat, 2) Sell - Ta oli tsunftiliige, kuid mittetäiuslik liige. Nad ise valisid endale meistri, kelle juures nad tasu eest töötasid. Sellide väljaõpetamine kestis 4 aastat. Tsunft saatis sellid rändama, et nad käiksid paljudes linnades, töötaksid mitmete meistrite juures, õpiksid tundma nende töö saladusi. 3) Meister - Sellist sai meister. Selleks ta pidi valmistama sedöövri. Linnade lihtrahvas- Keskne kategooria oli kodanikud (iseseisev majapidamine,
annaabi.ee 
