Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsunamide" - 9 õppematerjali

Veega seotud looduskatastroofid
6
doc

Veega seotud looduskatastroofid

· Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate vahendite kasutuselevõtt · Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste traumade tõttu Tsunamid Seismilisi ookeanilaineid on minevikus ekslikult kutsutud mõõna-tõusu laineteks. Tegelikult ei ole need kaks nähtust seotud. Tänapäeval nimetatakse seismilisi ookeanilaineid tsunamideks (jaapani keeles "sadama lained"). Tsunamide all mõistetakse tavaliselt väga kõrgete laineharjadega ookeanilainete seeriaid, mis läbivad pikki distantse. Tegelikult võivad tsunamid tekkida ka järvedes. Ookeanides võib tsunamide kiirus ulatuda üle 800 km/h. Tsunami lainete kõrgus kallaste läheduses on keskmiselt 9 meetrit, kuid kõrgeimad võivad ulatuda ka 30 meetrini. Miks tekivad ja mis vormis esinevad Tsunamid tekivad põhiliselt tektooniliselt tekkinud maavärinatest, mille tugevus on

Geograafia → Geograafia
67 allalaadimist
Geograafia - tõusud ja mõõnad
4
odt

Geograafia - tõusud ja mõõnad

siis Päikese poolt põhjustatud mõõnale. Tõusu ja mõõna käitumine on üksikasjadeni tuntud. Kõrgeimat ja madalaimat veeseisu ning nende saabumise aegu osatakse üsna täpselt välja arvutada. Kohtades, kus veetase märgavalt muutub, on nende prognoosimine igapäevane rutiin ning vastav informatsioon teadetetahvlitel kõrvuti bussi- ja rongisõiduplaaniga. Kuigi tõusu-mõõna amplituud võib mõnes kohas olla suurem kui veetõus kõige hullemates üleujutustes või enamuse tsunamide kõrgus, ei saa nähtused, mille põhjused ning käitumine nii ajas kui ruumis on täpselt teada, olla mõistlike olendite jaoks katastroofide põhjuseks. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Looded http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt6/lainetus.htm http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel478_455.html

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Arutlus - 7 miljardit inimest
2
docx

Arutlus - 7 miljardit inimest

sobiliku ala läheb linnade alla. Mis ohud kasvavad veel rahvaarvu suurenemisega? Rahvaarvu suurenimisega kasvavab oht sõja tekkele. Sõdade põhjuseks võib olla söök, puhas joogivesi, elamis pind või hoopis midagi muud nagu näiteks võim. Lisaks sellele tekitavad 7 miljardit inimest väga palju saastet ja prügi ning ühel päeval võib see neile endale ohtlikuks saada. Kuidas piirata rahvaarvu kiiret suurenemist? Rahvaarvu kiiret suurenemis piirab maailm. Ta piirab seda maavärinate, tsunamide, üleujutuste, vulkaani pursetega ja teiste loodus katastroofidega. Lisaks sellele võiks teha nii nagu Hiinas, et rohkem kui ühe lapse puhul tuleb maksta suuri makse riigile, kui ei ole just mitmikud. 7 miljardi inimese puhul on palju probleeme. Planeet Maa ei suuda kõigile neile inimestele tagada eluks vajalike asju ja normaalseid elutingimusi, see tõttu tuleks kuidagi piirata rahvaarvu. Praeguste andmete järgi on planeedil Maa täitunud 9 miljardit aastaks 2045

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
Tsunami
3
doc

Tsunami

alaneb veetase märgatavalt. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ole tsunamid nii ootamatud kui maavärinad. Neist annavad märku seismilised lained. Need on lained mis levivad Maa sisemuses ja liiguvad oluliselt kiiremini kui tsunami. Tänapäeval asub Hawaiil tsunamijaam, kus registreeritakse kõik toimunud maavärinad ja kui toimub mõni piisavalt tugev maavärin, mis võiks vallandada tsunami hoiatatakse inimesi koheselt raadio teel. Paljud riigid üritavad oma rannikualasid tsunamide eest kaitsta, näiteks Jaapanis on populaarsetele ranna-aladele püstitatud nn ,,tsunamiseinad", mille kõrgus ulatub 5 meetrini. Selline takistus peatab tsunami hoogu. On ka kindlaks tehtud, et puud takistavad samuti laine edasiliikumist. Sellepärast istutatakse nt. Hawaiil ranna äärde palmialleed. 26 detsembril 2004 aastal, kell 7.58 kohaliku aja järgi toimus India ookeanis, Sumatra saare looderannikust 250 kilomeetri kaugusel, 9.1 magnituudine maavärin ­

Geograafia → Geoloogia
20 allalaadimist
Tsunami ehk hiidlaine
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

Nende kõrgus on siiski vaid mõni meeter ja on seega väike võrreldes tsunami võimaliku maksimumkõrgusega. Siin joonisel on võrreldud tavalise tuulelaine ja tsunami randumist. Tsunami läbi aegade. Tsunamide ja muude loodusjõudude vastu on inimesed abitud olnd aegade alguses saadik ja on ka tänapäeval, kuigi tänu looduse uuringutele ja järjest arenevale tehnikale on suurimaid katastroofe võimalik ära hoida. Siiski neid aga juhtub, sellel rajal on meil kõndida veel pikk tee. Me võiksime palju täpselt ette öelda, mis ajal mõni suurem merelaine kuhugi jõuab, kui me teaksime täpselt kui sügav vesi kuskil on. Seda me aga ei tea. On veel palju ookeanialasid, mida on väga vähe uuritud

Geograafia → Geograafia
211 allalaadimist
Turismimajanduse alused kodune kontrolltöö
7
doc

Turismimajanduse alused kodune kontrolltöö

ebasoodne kurss, mille tõttu inimeste ostujõud langes. Vähenes üldiselt inimeste ostujõud (s.h tööpuudus) ning ettevõtete tegevus oli piiratud majandusliku seisu halvenemise tõttu. 2. Loodusest tingitud piirangud - Islandi vulkaanipurse 2010 a. aprillis mõjutas negatiivselt Euroopas reisimist, samuti viimase paari aasta tugevad lumetormid Euroopas. Tsunamide ja veeuputuste tõttu on turism mõjutatud kogu maailma ulatuses. 3. Sõjakolded (üle maailma) 4. Maailmas ja ka Eestis lisaks majanduskriisile ka transpordiühenduste vähendamine ­ lendude arvu vähenemine, mitmete lennuliinide sulgemine. Turismi kasv: 1. Majandusolukorra paranemine kogu maailmas ­ inimeste ostujõu

Turism → Turismi -ja hotelli...
88 allalaadimist
Referaat Maavärin ja tsunaami
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

Näiteks 1977. a. 5. märtsil umbes kell 22:30 tundsid maa võnkumist paljud meie vabariigi elanikud. Siin oli põhjuseks 9 palline purustav maavärin Rumeenias, mis Eestis registreeriti 3 ­ 5 minutise hilinemisega. 16 MAAVÄRINAD MERE ALL HIIDLAINE ehk TSUNAMI Kui maavärina survelained merre jõuavad, muutuvad nad hiigelsuurteks veelaineteks, mida tuntakse hiidlainete ehk tsunamide nime all. Tsunamid võivad liikuda mitusada kilomeetrit tunnis ja iga järgmiselaine vahemaa eelmisega võib olla kuni 150 kilomeetrit. On teada, et mõnikord on tsunaamid niiviisi kihutanudüle terve Vaikse ookeani. Sügavas vees on hiidlained üsna madalad, aga kui nad ranniku lähedal madalasse vette jõuavad, võivad nadkerkida kuni kolmekümne meetri kõrgusteks hiiglasteks.Selline laine võib kaasa haarata sadamas seisva laeva ja kanda selle hulk kilomeetreid sisemaale, heites

Geograafia → Geograafia
87 allalaadimist
Eksam rannikuprotsessid
15
docx

Eksam rannikuprotsessid

loodusest midagi ei jaga, ei tee seda ka mudel. Täiesti täpne mudel on võimatu! 9. PILET Rannasetete liikumist põhjustavad jõud. Lainetus - Kui laine murdub, tekib settevool. Põhiliselt tormilainetus Tuul ­ liivarannas luited, tekitab laineid. merejää põhjustab setete liikumist ja tassib kive. Ajujää purustab randa ja kobestab setteid taimed (tagasihoidlikud), roostikud (trügivad peale/kinnikasvamine, aga hoiavad kinni). Inimene. Maakoore liikumised - Maavärinad, tsunamide tekked, tekivad lained, meeletud veevoolud, põhjustab setete liikumist. Settevoolu mõiste mittetundmisest ja selle kujunemisel tuulehoovuste ülehindamisest tingituna selgitatakse rannasetete liikumist pahatihti voolamisena. Ilmselt on tegemist võõrkeeltest pärit tõlke apsiga, sest otseselt tõlkides näiteks vene ja inglise keelest (vn. potok nanosov, ingl .k. sediment streem) oleks tegu nagu tõepoolest setete voolamisega, mida põhjustavad tuulehoovused

Loodus → maastikuökoloogia ja...
21 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Upwelling ­ rannast püsivalt eemale puhuvad tuuled põhjustavad külma merevee üleskerkimise ja upwellinugte tekkimise. Tuul pühib ranniku lähedalt pinnavee minema, ja sügavamalt kekrib asemele külm vesi. Globaalne hoovuste süsteem. Tsunaami ­ tekib üldiselt maapinna suure osa liikumisel mere all (maavärin). Tsunami lainekõrgus pole väga suur, kuid veemass on nii tohutu, et see ei sumbu. Setete järgi saab leida infot ka minevikus toimunud tsunamide ja nende sageduse kohta. (Nt.indoneesias) Maateaduste alused I (12.okt) Rannikukeskkonnad. -kulutusrannikud : esineb ranna-astang, pank. Rannajoon taandub, jääb alles veealune murrutuslava. Murrutuslava sügavus on vastavuses lainete vee alla ulatuva mõjuga (poole lainepikkuse sügavale). -kulutusrannikute õgvendamine : väljaulatuvad rannaastangud, neemikud jms abradeeritakse kiiremini.

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun