mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad, rauarohked,liigniisked
teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp, sademete ja aurustumisvahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprots. *Sademete ja aurustumis vahekor. sõltub kas murendmatrj. jääb mpinnale lähedale, oma tekkekohale, või liigub, laskuva vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile · Taimed - taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus · Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss.
Orgaanilise aine kuhjumus horisont. A ja T vahel. O-kõduhorisont- erinevas lagunemisjärgus olevad orgaanilised osad. T-turvas- Tuhavaene soomulla horisont. Vee ja orgaanilise aine rikas. O-horisont A-horisont E-horisont B-horisont C-horisont CG-horisont Tsonaalsed mullatekke iseärasused: Läbiuhte veereziimiga- Sadmevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja jõuda põhjaveeni. See aga viib mullast ära toitaineid ja mulla viljakus langeb. Need mullad levivad paras- ja palavvöötmes. Tasakaalustatud veereziimiga- Sajuperioodil sademed põhjaveeni ei ulatu ja seega jäävad toitained mulda. Selline muld levib rohtlas, metsastepis ja savannis. Auramise ülekaaluga veereziimiga- Mullavees lahustunud soolad liiguvad auramise suunas
Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. 10.Millised horisondid eraldatakse muldades? Tea nende tähistust ja nimetusi! Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim T turbahorisont 11.Tsonaalsed mullatekke iseärasused. läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 12.Oska iseloomustada erinevate loodusvööndite mullatüüpe: a)mullatüübi nimetus b)mullas esinevad horisondid c)mullas esinevad protsessid
toiteelementidest. G- sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. AT- toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O- orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T- turvas ehk vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused Eri vööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprotsesse. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub, kas murendmaterjal jääb maapinna lähedale oma tekkekohale või liigub laskuva vee mõjul mullas sügavamale. Kliimas ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jaotada kolme suurde gruppi. Kui sademed ületavad aurumise, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis
Vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. Esineb tihti savide puhul. 7. Toorhuumuslik horisont (AT) tekib liigniisketes tingimustes ning on iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumise horisont. 8. Orgaaniline kõduhorisont (O) koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad õhukese kihina mullapinda. 9. Turvas (T) vee- ja orgaanilise aine rikas (rohkem kui 35%) ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, mistõttu levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt, olenevalt erinevatest kliimaoludest, temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast. Kliimast ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jagada: 1. Läbiuhtelise veereziimiga sademed ületavad auramise ning vähemalt korra aastas nõrgub vesi põhjaveeni. See tähendab muldade läbiuhtumisest ja leostumisest lähtuvate toitainete kadu ning millaviljakuse langust
püsivatel passaattuultel subtroopikas ja läänesuunalisel ülekandel parasvöötmes. Tuulte, maakera pöörlemise ja merevee tiheduse gradiendid on põhjuseks, miks mandritevahelistes ookeanides moodustuvad subtroopilised ringvoolud (subtropical gyre). Ekvaatoril on Coriolis'e parameeter f 0 = 0 ning geostroofika vahetult ekvaatoril ei kehti. Samal ajal ekvaatori ületamisel f muudab märki. Seetõttu esinevad kõigis ookeanides ekvatoriaalhoovused kitsad tsonaalsed hoovused, mis võivad olla vastassuundades. Atlandi ookeanis on idasuunaline vastuhoovus veepinna all, Vaikses ookeanis ulatub vastuhoovus ka veepinnale. Ümber Antarktika on voolamisel vaba ruumi ning seal esineb Antarktika ringvool. Põhja-Jäämere külm vesi on ava-ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu, tuntumad on Labradori ja Oyashio hoovus.-effektKõigis ookeanides esineb hoovuste läänesuunaline intensiivistumine (westward intensification), vt
maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse. 4) vööndite tase . vööndis on sarnased soojustingimused, niiskustingimused, bioloogilised
Kõrgemad puud võivad ulatuda 30 meetrini. Madalamad alusmetsa puud-põõsad: akaatsiad sümbioosis sipelgatega (sipelgad elavad akaatsiate astlais ja sipelgad kaitsevad akaatsiaid kahjurputukate eest ja hävitavad kodupuu ümbruses taimede tõusmed). Loomastik: kiiverbasilisk, haraknäärid, valgesaba-pampahirv. Argentina · Riigi põhjaosa ulatub troopikasse, lõunapiir on vastu Antarktika jäämägesid. · Üle 60 000 soontaime liigi. · Suured tsonaalsed taimekooslused säilinud. · Kesk-argentina on soojas parsvöötmes. · Keskosas pampa. (rohtla) o viljakad mullad o loodusliku taimkattega alasid on säilinud vähe. o OHUD: ülekarjatamisest tulenevad erosioon ja kõrbestumine. o Üle mitmesaja kõrreliste liigi. Aruhein, nurmikas. Bromeelialised. o Puud kasvavad vaid jõgede orguses galeriimetsad. o Ei ole loodud ühtki kaitseala.
Tsonaalsus on maastikusfääri sisemised omadused. Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses. Tsonaalsed on ka geokeemilised iseärasused (H ioon - tundrale, taigale, segametsale ja niiskele troopikale; Ca ioon steppidele, kõrbetele; Na ioon kõrbetele; Si ja Al ioonid troopikale). Tsonaalsuse tingib: -Maa kuju, -Maa telje kallakus, -Päikesekiirguse erisugune jaotumus. Vertikaalne tsonaalsus temp. madaldumine absoluutse kõrguse suunas. Vertikaalne tsonaalsus on horisontaalsest individuaalsem. Peaaegu igal mägismaal on oma vertikaalse tsonaalsuse spekter
annaabi.ee 
