1690 a. seati sisse vakuraamatud, kus talupoegade kohustused mõisa ees olid täpselt määratletud. Kehtestati ranged eeskirjad mõisa rentnikele, et need ei vaevaks talupoegi ülemääraste koormistega. Sammuti võisid talupojad esitada kaebusi rentnike vastu. Riigitalupojad ei olnud mõisnike pärisorjad, vaid kuulusid kuningale ning olid kuninga ja riigi alamad, mis tähendas talupoegade poegadele ametivaliku vabaduse kuninga poolt etteantud raames.Nad võisid armeesse või tsiviilteenistusse astudes oma kodukohast ja riigimõisast lahkuda, mis tähendas ühtlasi mõisniku kuuluvussuhte lakkamist tingimusel, et talupoeg end oma ametis õigustab. (Ajalooline Ajakiri, lk.389) Rootsi ajal tekkisid Eestis manufaktuurid: asutati Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal, Narvas vase- ja saeveski, Tallinnas paberiveski. Kolonialism Kolonialism- on riik, kes on vallutanud endast nõrgema territooriumi, et laiendade enda valdusi.
Saksamaa Esimeses maailmasõjas. 1930. aastatel oli Saksamaal ligikaudu 500 000 juuti. Hitleri võim oli aastast 1933. senisest veelgi rohkem kindlustunud ning ta alustas rahvuse tugevdamise poliitikat, mis oli ühtlasi juudivastaseks praktiliseks väljenduseks. Koolides hakati juutidest rääkima, kui vaenlastest ning ülikoolis oli keelatud õpetada juudi soost haritlaste loodud teooriaid. 1933. aasta aprilliks oli juutidel keelatud töötada ajakirjanikena, astuda tsiviilteenistusse ja neilt võeti ära kodakondsus. Aaria rassi puhtuse kaitsmiseks keelati Nürnbergi seaduste kohaselt juutidel abielluda teist usku inimestega. 1938. aastal haarasid natsid endale juutide ettevõtted ja varad. Alates 1941. aastast olid juudid kohustunud kandma riietel Taaveti tähte. Paljud juudid olid põgenenud Poola, kuid Poola okupeerimisega langes neist suur hulk Hitleri võimu alla. Juute paigutati Getodesse, viidi koonduslaagritesse, kuid veel ei tehtud
kokkuhoidlik (A.Meissaar 1935:8). Ema Marja oli kaupmehe tütar, kuid omas sugulasi ka intelligentsi hulgas (O.Urgart 1936:10). Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11. novembril 1821 Dostojevskite teise lapsena Fjodor. Peale Fjodori oli abielupaaril veel 3 poega: Mihhail, Andrei ja Nikolai ja kolm tütart: Varvara, Vera ja Aleksandra (O.Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon
10 Noorte literaatide malevasse arvamine tähistas õpinguaastate lõppu. Lütseum asendas Puskinile lapsepõlve. Pärast seda algas elu. 11 Puskin Peterburis (1817-1820) Puskin elas Peterburis 1817. aasta juuni algusest kuni 6. maini 1820. Sõjaväeteenistuse kavad, mida Puskin hellitas, läksid luhta: isa, kes kartis väljaminekuid, käis peale, et ta tsiviilteenistusse astuks, sest kaardiväes teenimine nõudis suuri kulutusi. Aleksandr võeti Välisasjade Kolleegiumi teenistusse ja 13. juunil andis vandetõotuse. Puskin otsis iseennast ja tal polnud välja kujunenud kindlaid poliitilisi ja kirjanduslikke vaateid. Ta lõi sidemeid mitmekesiste kirjanduslike seltskondadega ja sõprusringidega. Igal tollal Puskini tähelepanu köitnud ringil on oma kindel kirjanduslik ja poliitiline suunitlus; nende
keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Sveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%. Varauusajal hakkas aadel rohkem majandama oma maaga või ettevõtlusega, astuti tsiviilteenistusse, tema rikkus tuli rohkem maast kui sõjakäikudest. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõgaaadlit ning riigiteenistusse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit. Muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos Enam rohkem suurenes majanduslik kihistumine. Hispaanias aadlinimi hidagolos varandus oli väike või lausa olematu
Eluaastaks Rahvaarvu pirurdasid sõjad, näljahädad ja katkud Üleujutused 1, nov 1755 maavärisemine Lissabonis 18.saj hakkas levima kartulikarvatus Mehel kindel sissetulek, naisel kaasavara, mehed abiellusid 27-28, naised 25-26 18. Saj hakati abielluma tunnete põhjal, mees töötas mujal, naise õlul kodune majapidamine, st naised sõltusid majanduslikult meestest Pr aadelkond 1%, hisp 5-8%, Poolas 8-10% Alalise sõjaväe loomine võttis aadlilt elatusallika, tuli minna tsiviilteenistusse või tegelda ettevõtlusega Kiiremini kohastus oludega inglise uusaadel, pr aadel jagunes mõõgaaadliks ja mantliaadliks Suur oli varanduslik kihistumine. Hisp kuulus enamus maad 25 jõukamale dünastiale , ülejäänud oli väikesed maavaldused või puudus see üldse Suuremad sots kihid olid ametnikud ja sõjaväelased, vaesus protestantlik vaimulikkond 80-90% tegeles põllumajandusega, agraarkorralduse jagas kaheks Elbe ja Saale jõe joon: sellest 15% maa omanikud
Prantsuse revolutsioonini püsinud mõtteviis, mis pidas loomulikuks, et inimesed on sünnilt ebavõrdsed. Ühiskonna seisulik struktuur erines mitte ainult riigiti vaid ka paikkonniti. Kui Prantsusmaal nagu ka Euroopas keskmiselt moodustas aadelkond ligikaudu 1% rahvastikust, Hispaanias seevastu kuulus aadelkonna hulka 58%, Poolas koguni 810% elanikkonnast. Üleminek alalisele palgasõjaväele võttis aadelkonnalt kui seisuselt senise elatusallika ning sundis astuma tsiviilteenistusse või siis tegelema ettevõtlusega. Viimane võimalus nõudis ka teatud mentaalse tõkke ületamist, kuna pikka aega ei loetud majandustegevust aadlile seisusekohaseks. Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse