Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees. Vormiriietus , millel olid tavaliselt autasud, võimaldas määrata kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722. a võeti vastu teenistusastmete tabel (kõik ametikohad 14 teenistusastmesse, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus).Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskondlikke suhteid 1917. aastani. 18.saj algul kujunes vormiriietuse süsteem ja eraldusmärgid armeele ning osaliselt tsiviilametnikele. 2
aastal vähendati kubermangude arv neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10. Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseerib sotsiaalse etiketi süsteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja teiste tunnustuste abil. 1722. aastal võeti vastu Teenistusastmete tabel, millega kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi(rangi) ning sätestati sõjaväe- ja tsiviilteenistuse vastavus. Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskonna sotsiaalseid suhteid kuni 1917. aastani.
riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste auaste või tiitel osundas kohale ühiskondlikus hierarhias, näidates teeneid riigi ees. vormiriietus võimaldas kindlaks määrata kandja positsiooni ühiskonnas 1722 teenistusastmete tabel- kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus Vene aristokraatia tsaari teenistuses aristokraatia nõrkuse ning kodanliku alternatiivi puudumise tõttu oli aristokraadistaatus ja monarhiteenimine väga tihedalt seotud, sest tsaar eraldas aadlikele maid, püüdis kinni põgenenud talupoegi, surus maha nende mässe. Peeter Suure teenistusastmete tabeliga seati sisse tsiviilteenistuse 14 järku- aadliseisuse said kõik kes olid jõudnud 8. järku- aadliseisus suurenes Järk polnud pärandatav
Seisuslik jagunemine aadlike seas: · tituleeritud aadel. · vanaaadel, mis oli Venemaa tingimustes suht noor. Nende all mõeldi perekondi, kes suutsid oma suguvõsa tuvastada 100 aasta taha. · aadlikud, kes olid seisusesse tõstetud valitseja poolt. · aadlikud, kes said oma tiitli läbi sõjaväeteenistuse ehk saavutanud esimese ohvitseri auastme. · aadlikud, kes oma tiitli olid saanud läbi tsiviilteenistuse. · aadlikud, kes olid mujalt riikidest Venemaa aadli ridadesse tulnud. Oli olemas ka isikuaadel, kelle õigused olid piiramatud. See tiitel tuleb kasutusele 1722. aastal, kuid ihunuhtlusest vabastatakse alles 1725. aastal. Isikuaadli õlul olid mingisugused maksukohustused, erinevalt pärusaadlist. Isikuaadlit ei pandud kirja ka aadliraamatutesse, neist peeti erinevat arvestust. Isikuaadel ei kuulund aadlikorporatsiooni.
Kuigi Konfutsiust ei saatnud eluajal edu poliitikas, imbusid tema ideed impeeriumi poliitikasse pärast Hani dünastiat, mis asendas aastal 221 eKr võimule tõusnud ja Hiina ühendanud Qini dünastia, Han võttis konfutsianismi riiklikuks ideoloogiaks teisel sajandil pKr ja kuigi Hani langusega aastal 220 pKr kaotas konfutsianism mõneti oma populaarsust, taaselustas see Songi sünastia ajal (1130-1200 pKr). Zhunxi kodifitseeris Konfutsiuse mõtted ja tema kommentaarid said aluseks Hiina tsiviilteenistuse eksamitele, mis viidi sisse 1313 pKr ja mis püsisid muutumatuna peaaegu 600 aastat. On huvitav, et need eksamid on ehk ilmekaimaks näiteks Konfutsiuse mõjust läänes, sest need said eeskujuks Ida-India kompaniis sisse seatud süsteemile, mis hiljem tugevalt mõjutas avalike eksamite süsteemile Briti impeeriumis ja seega kogu läänemaailmas. 6 3. KONFUTSIUSE MÕTTETERAD
(Potter, Treikelder 2011) 11 Joonis 3. Johann Heinrich Schmidti 1841-1844 koostatud Eestimaa kubermangu erikaart (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv) 2.1. Johann Heinrich Schmidt (1804-1881) Johann Heinrich Schmidt on sündinud ametniku perekonnas. Lõpetanud Tallinna kreiskooli asus 1821 Eestimaa kubermangu maamõõtja õpilaseks. Töötas mõned aastad vabakutselise maamõõtjana ja 1833.aastast erinevatel ametikohtadel tsiviilteenistuse, sh kubermangumaamõõtjana (1862). 1862 anti talle õuenõuniku auaste ja 1875 Püha Anna III järgu orden. (Potter, Treikelder 2011) Schmidti karjääri märkimisväärseks saavutuseks on Eestimaa kubermangukaari koostamine aastatel 1841-1844. Lisaks sellele koostas (või koostati tema juhendamisel) ka Tallinna linnamaade piirikaart (1859), Rakvere ja Paide linna kaardid (1863), Tallinna üldplaan (1860 ja 1865) ja linnakvartalite plaan (1865). (Potter, Treikelder 2011)
C. Savignyga 1832 Vene seadustekogu (koodeks) 1864. a justiitsreform (Eesti- ja Liivimaal 1889) Modernne kohtusüsteem (õigus kaitsele, kõik seaduse ees võrdsed) + Tsensuuri leevendamine + Pärisorjuse kaotamine jms + politseireform, semstvo-omavalitsus Vene seaduste kogu • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus • VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas) • X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad • XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid
Parkinsoni seadus ütleb, et ,,töö hulk kasvab, et täita selle tegemiseks ette nähtud aega". Samuti kasutatakse tabavamat sõnastust, mille kohaselt ,,töö hulk kasvab, et täita saadaval olevat aega". Esmakordselt sõnastas selle C. Northcote Parkinson artiklis, mis avaldati The Economistis 1955. aastal, hiljem ilmus see koos teiste esseedega raamatus "Parkinsoni seadus: progressi otsimine" (London, John Murray, 1958), põhinedes Briti tsiviilteenistuse põhjalikel kogemustel. Teaduslike vaatluste käigus, mis andsid oma panuse seaduse arengusse, märkas ta, et samal ajal kui Briti impeeriumi tähtsus maailmas vähenes, kasvas riigiametnike hulk kolooniate ametis. Parkinsoni järgi põhjustavad seda kaks asjaolu: Esiteks ,,Ametnik soovib kasvatada alluvate, mitte konkurentide hulka" ja teiseks ,,Ametnikud töötavad üksteise jaoks". Samuti märkis ta, et bürokraatliku süsteemi ametnike
süstemaatilist koondamist, s.o. kodifitseerimist. Selleks anti välja vene õigusajaloos tuntud Vene seaduste kogu (VSK) ( ). Vene seaduste kogu koosneb 16 köitest, mis kannavad nimetusi "asutused, ustaavid, põhimäärused, reeglid" jne. Köited jagunevad struktuurselt jagudeks ja raamatuteks, millesse seadusandlikud aktid on koondatud temaatilise printsiibi alusel järgmiselt: I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid II - kubermangude valitsemise seadused III - riigi tsiviilteenistuse seadused IV - riiklikud kohustused ja koormised V - maksundus VI - tolliasjandus VII - mündindus, mäetööstus VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) IX - seisused (ka talurahvas) X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid
annaabi.ee 
