Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus iseloomulik · Täitemenetlus on menetlusõigus seega avalik õigus · Kohtutäitur on avaliku võimu kandja 2) Kohtutäitur ja tema õiguslik staatus Kohtutäitur viib menetlust läbi ainuisikuliselt- ta on menetlusjuht! Kohtutäituril peab olema ametikindlustus. Kahjud peab ta ise kinni maksma. Kohtutäitur ei saa mitte midagi kellelegi delegeerida, ta peab tegema kõike isiklikult. Ta vastutab ise, ja seda
Ostueesõigus kinnisasja omanikul on piirang, kellele ta kinnisasja müüb. Selle tekkimise alused: Seadus ei pea kinnistusraamatusse kandma. Tehing peab kandma kinnistusraamatusse. Kolm osapoolt: ostja, müüja, ostueesõiguse taotleja. Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab.
hoonega, eesmärgiks hoone püstitamine, mitte maa kasutuks. Toimub lepingu alusel- hooneõis seadmise lepinguga. Hon on võõrandatav aga selleks vaja omaniku luba. Tähtaeg max 99 a. Hon ise on ka tasuline. Ostueesõigus: kinnisasja omanikul on piirang peal, kellele ta saab asja müüa. Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb
halduskohtumenetluses, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 4 Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on halduskohtu pädevuse küsimusega seotud vaidlused Riigikohtu menetlusse jõudnud halduskohtu- ja tsiviilkohtupidamise seadustikes pädeva kohtu määramiseks mõeldud menetluste kaudu. Halduskohtu pädevuse küsimust on korduvalt käsitlenud oma lahendites nii Riigikohtu halduskolleegium, tsiviilkolleegium kui ka haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline ning haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu, kuid ka Riigikohtu üldkogu. (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003- 2005 praktika põhjal ) 2005:1286).
· hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt võlanõue kellegi vastu, lepingu rikkumine lepingupartneri poolt vms). Hagi aluseks olevate asjaoludena tuleb hagiavalduses välja tuua need faktid, mille alusel hageja leiab, et tema õigusi on rikutud; · tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tsiviilkohtupidamise põhireegel on see, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on esitatud TsMS-is sätestatud vormis ja mille alusel kohus saab teha kindlaks kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus;
üllatada vastaspoolt. Maakohus rahuldas hageja taotluse ja võttis tõendi asja juurde. Kas kohus tegi õigesti? Tähtaeg on mõeldud selleks, et kohtuasi ei veniks ja et pooled esitaksid õigeaegselt oma asju. § 237 lg 1, mis viitab §-le 331 võib vastu võtta ka ilma mõjuva põhjuseta, kui see ei venita menetlust. 237. K mõisteti süüdi kohtuotsusega kuritahtlikus huligaansuses, mis seisnes H peksmises tänaval ja talvemantli lõhkumises. H tsiviilhagi jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist esitas H kohtule hagiavalduse, milles taotles K-lt mantli lõhkumisega tekitatud kahju 1000 krooni väljamõistmist. K vaidles hagile vastu väites, et ta ei ole H-le kahju tekitanud. Kes mida peab tõendama? § 272 lg 2 kohtuotsus on dokumentaalne tõend. Tsiviilkohus on pädev asja lahendama ka selliselt, et ei ole tuvastatud kahju tekitamine, juhul kui on mingisugune tõenduslik baas kostja
analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus. Eesti õigusteadlase A. Taska sõnade järgi on kohtuniku ülesandeks seaduse tõlgendamisel "eeskätt seaduses esitatud õiguskorra vaimu sisse elada ning olla produktiivselt loov." Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 9 3. lõike kohaselt vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Nimetatud põhimõte on aluseks ka halduskohtumenetluses. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise
analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus. Eesti õigusteadlase A. Taska sõnade järgi on kohtuniku ülesandeks seaduse tõlgendamisel "eeskätt seaduses esitatud õiguskorra vaimu sisse elada ning olla produktiivselt loov." Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 9 3. lõike kohaselt vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Nimetatud põhimõte on aluseks ka halduskohtumenetluses. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise
157. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558) 158. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (RT I 1996, 37, 739) 159. Avaliku teenistuse seadus (RT I 1995, 16, 228) 160. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (RT I 1995, 29, 356) 161. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (ETS-122; RT III 1994, 26, 95) 162. Kriminaalkoodeks (KrK; RT 1992,20,287) 163. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS; RT I 1994,53,889) 164. Asjaõigusseadus (RT I 1993,39,590) 165. Tsiviilkohtupidamise seadustik (KS; RT I 1993,31/32,538) 166. Kriminaalmenetluse koodeks (KrMK; RT I 1995,6-8,69) 167. Omandireformi aluste seadus (ORAS; RT 1991,21,257) 168. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS; RT I 1993,50,694) 169. Haldusõiguserikkumiste seadustik (HÕS; RT 1992,29,396) 170. ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest (T 1990,12,180) 171. ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (T 1991,25,312) 171
vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Täitmine toimub: o üldkorras - pärast selle jõustumist; o viivitamatult: palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest, tööle ennistamiseks, kui tööleping töötajaga oli sõlmitud ebaseaduslikult või kui ta oli ebaseaduslikult üle viidud teisele tööle. Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtupidamise seadustikuga teatud erisustega. Töövaidlus tuleb lahendada hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates hagi avalduse kohtusse esitamise päevale järgnevast päevast. 80 Õiguse alused 13.3. TÖÖ- JA PUHKEAEG 13.3.1. MÕISTED Töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused sätestab töö- ja puhkeaja seadus.
annaabi.ee 
