Sakslaste korraldusel seati ametisse Eesti Omavalitsus - Direktoorium eesotsas dr. Hjalmar Mäega. Selle võimupiirid olid aga väga väikesed. Viimase liikmed ei olnud ministrid, vaid direktorid. Omavalitsuse korraldusel kutsuti ellu Eesti Vabariigi aegsed linna-, maa- ja vallavalitsused, kuid ilma volikogudeta. Hoolimata eestlaste abivalmidusest ja sõbralikkusest, kohtlesid sakslased eestlasi äärmiselt üleolevalt. Eriti kehtis see saksa tsiviilametnike (kuldfaasanite) kohta. Seal, kus sakslastele oli kasulik, pandi maksma endised, Eesti Vabariigi seadused. Kui need aga ei sobinud, rakendati nõukogude seadusi. Ja kui need mõlemad ei sobinud, rakendati kolmandaid - Ida-alade seadusi. Nii arvati nõukogude poolt võõrandatud talud ja majad sõjasaagina Saksa riigi omandiks ja neid omanikele tagasi ei antud. Eestlastele olid ette nähtud väiksemad toidunormid kui saksa kodanikele. Sakslaste
tsiviil- kui sõjalistele) II periood Katariina II viis sisse veel kaks ordenit, mis said väga populaarseks Püha Kannataja ja Võidutooja (Velikomuchenika I Pobedonosca Georgija) Georgi, 4 astet Püha Apotlitega võrdse vürst Vladimiri (Ravnoapostol'nogo knjazja), 4 astet. Kahe mitmeastmelise ordeni ilmumine suurendas kohe autasustatavate ringi, sest madalamad astmed olid ette nähtud spetsiaalselt armee ja laevastiku ülem- ja staabiohvitseride, keskmiste ja nooremate tsiviilametnike autasutamiseks. III periood Paul I kaotas ära Georgi ordeni, aga viis sisse uue ordeni Johann Jerusalimski e. Malta rist. Sellega autasustati ainult Pauli valitsusajal, Aleksander I kaotas selle igavesti Vene ordenite süsteemist. Veel viis Paul I sisse Püha Anna ordeni, mis kindlustus ja omas 19. 20. sajandi vahetuseks 4 astet. IV periood Aleksander I kaotas ära Malt risti ja hakkas uuesti välja andma Georgi kõiki 4 astet, ning
ülemkoja võimkond oli piiratud; konstitutsiooni muutmiseks oli vaja aga 2/3 häälteenamust mõlemas kojas; · Allutati valitsus parlamendile; peaminister pidi olema parlamendi liige; sõja- mere- ja siseministeeriumid kaotati, kuid viimase funktsioonid delegeeriti kohalike valivatele organitele kuberneridele ja linnapeadele, kes juhtisid politseiteenistust, kontrollisid tsiviilametnike tegevust, tegelesid haridusküsimustega jne; · Loobus Jaapan Shidehara formuleeritud üheksanda artikliga relvajõududest ning sõjast kui konfliktide lahendamise vahendist. Positiivseid tulemusi andis ka haridusreform, millest oli juttu eespool, samuti töösuhete reformimine. Okupatsioonivõimud seadsid eesmärgi luua ka tööstuses demokraatlik miljöö
aastal ja nende toetamisele jätkuvas sõjategevuses, ei toonud see kuidagi kaasa eesti rahva leppimist Saksa okupatsiooniga. Rahva meelest ja mõttest ei läinud kaotatud iseseisvus ja sõltumatus. (Ibid.) Hoolimata eestlaste abivalmidusest ja sõbralikkusest, kohtlesid sakslased eestlasi äärmiselt 9 üleolevalt. Eriti kehtis see saksa tsiviilametnike (kuldfaasanite) kohta. Seal, kus sakslastele oli kasulik, pandi maksma endised, Eesti Vabariigi seadused. Kui need aga ei sobinud, rakendati nõukogude seadusi. Ja kui need mõlemad ei sobinud, rakendati kolmandaid - Ida- alade seadusi. Nii arvati nõukogude poolt võõrandatud talud ja majad sõjasaagina Saksa riigi omandiks ja neid omanikele tagasi ei antud. Eestlastele olid ette nähtud väiksemad toidunormid kui saksa kodanikele
vaimulikud), pealinn kolis Moskvast Peterburi(mille ülesehitamine pidi olema euroopalik, õukonnas keelati Vene riietus ja pikad habemed, naised kaasati õukonna ellu, ajaarvamine Kristuse sünnist, kuigi Juliuse kalnefri järgi). Seadis eesmärgi vallutada Venemaale väljapääs merele, pidas Peter I (1682-1725) esmasena silmas Türgile kuuluvat Musta mere rannikut. Teenistusastmete tabel (Tабель о рангах). reguleeris Venemaa Keisririigil sõjaväelaste ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust. Seadus määratles ametnike omavahelised suhted, seaduses määratletud teenistusredeli aluseks olid sõjaväelised auastmed. Teenistusastmete võrdsuse korral eelistati sõjaväelasi, tsiviil- ja õukonnaametnike ees. 14.astet. Türgi vasallriigid Euroopas. Tansilvaania, Valahhia, Moldova Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul (1789). Ajalooline geograafia: Aragón, Brandenburg, Bretagne, Burgundia, Böömimaa,
Iseloomustab kirjalike allikate vähesus. Sel ajal kujuneb välja Roomalinnriik. [kuningate e rexide ajajärk 753- 510ema – 7rexi. Õiguse alliakd – tavaõigus ja jumalikupäritoluga normid] - 300 – 27 e.m.a – klassikalise vabariigi aeg. Kuni octavianuse võimule tulekuni. Sel ajal kujuneb väljatsensusel põhinev hääletamine, kujuneb uus eliit. Sel ajal kujuneb välja klassikalise eraõiguse alused – iushonorarium – ius pretorium kui kohtuametnike ja ius aedilicium kui tsiviilametnike õigus) ja jurisprudents. (õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati
CharlesM (kuningana Charles VIII) mõrsjaks ning kasvatati Prantsuse õukonnas. Jean de Troyes -- XV sajandi prantsuse ajaloolane ning kirurg. Narripidu -- keskaegne karnevaililaadne rahvapidustus 28. detsembril, 1. ja 6. jaanuaril, mille puhul muude ülemeelikute naljade hulgas valiti narride paavst, kelle juhtimisel peeti jumalateenistust parodeerivaid talitusi. Lk. 7 Prevoo -- mitmesuguste sõjaväeliste või tsiviilametnike tiitel. Pariisi prevoo asendas pealinnas kuningat kui kõrgeimat kohtunikku ning poliitilist võimukandjat. Prevotee -- vastav ametiasutus. Sauval, Henri -- Pariisi jurist, teose «Vana ja uus Pariis» (1654) autor. Lk. 8 Konnetaabel -- algselt Frangi kuningate «tallikrahv», s. o. talliülem, hiljem kõrgeim sõjaväeülemus Prantsusmaal. Lk. 9 Pharamond -- frankide pealik V sajandist. 493 2 9 2 Ravaillac, François (1578--1610) -- kuningas Henr mõrvar, jesuiitide käsilane. Tema
annaabi.ee 
