taimerakkude vakuoolides. Neid leidub vähemalt 80% kõrgemate taimede õites, viljades ja marjades, juurtes. Erandiks on aga nt. vetikad ( flavonoolid puuduvad). Kõige rohkem on flavonoole õites ja lehtedes, moodustades isegi kuni 30% kuivainest. Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas. Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas. 1
Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress. Üledoseerimisel: üledoosi ei saa tekkida. VITAMIIN D Leidumine: enamik D-vitamiinist omandame päikeselt. Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks. Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude
paprikas, kapsas), E-vitamiin (mandlis, avakaados, nisuiduõlis) ja A-vitamiin (spinatis, selleris, porgandis) ning tsingirikkad toidud (näiteks loomaliha, maks, piimatooted). · Avitamiin leidub tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes. · B grupi vitamiinid seemnetes, pähklites, teraviljas, erinevates köögiviljades. · Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates.
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
krambid, hemoglobiini sünteesi pidurdumisest tingitud aneemia, kehakaalu vähenemine, südame- ja veresoonkonnahaigused. Leidub maksas, kalas, munakollases, sea- ja linnulihas, pähklites, seemnetes, leivas, kartulis, banaanis, kaunviljades, paprikas, porgandis ja kapsas. (ibid) B8- depressioon, paanikahood, juuste väljalangemine ja nende enneaegne hallinemine, lipiidide ainevahetuse häired. Leidub ubades, pähklites, täisteratoodetes, kartulis, maisis, tsitruselistes(va sidrun), riisis, melonis, viinamarjades, sea- ja vasikalihas ning veisemaksas. (ibid) B10, B11- ärrituvus, kõhulahtisus, tõsise puudujäägi sümptomid aga mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suurpunalibleline kehvveresus, harvem suunurkade haavandid ja keelepõletik. Kestval puudujäägil närvitalitlushäired. Leidub lehtköögiviljades( salat, till, petersell, spinat, roheline spargel), kaunviljades, lillkapsas, mustades sõstardes, tsitruselistes, pärmis, maksas, lihas ja neerudes
- soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd; -.võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. 100 grammis on C-vitamiini: · värsketes kibuvitsamarjades 800-2500 mg; · paprikas 150-300 mg; · mustades sõstardes 100-450 mg; · petersellilehtedes 150-200 mg; · mädarõikas 110-150 mg; · lehtkapsas 100 mg; · kiivis 100-180 mg; · aedtillis 100 mg; · tsitruselistes (sidrun, greip, apelsin, mandariin) 40-80 mg; · valges peakapsas 40-70 mg. Veel sisaldub C-vitamiini hapukapsas, sibulas, idandites, tomatis, maasikas, melonis, tumerohelistes aedviljades, punapeedis, kaalikas, jõhvikates. NB! Kartulite C-vitamiini sisaldus on märtsikuuks langenud viis korda. Õhu käes närbunud sibulas pole peaaegu üldse C-vitamiini. Kui te ei säilita hapukapsast koos vedelikuga, siis C-vitamiin hävib.
UUED TÖÖSTUSPIIRKONNAD pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt; 167. Muldade saastumine, põhilised saasteained (väetised, pestitsiidid). Jäätmed. Paljud pestitsiidid akumuleeruvad mullas ning lähevad edasi ka põhjavette. Mullas võivad need püsida mitukümmend aastat ega mitte laguneda Samuti mõjuvad nad negatiivselt kasulike putukate mitmekesisusele (nt mesilased) Toiduga satuvad nende jäägid ka organismi (tsitruselistes, õunades, maasikates, viinamarjades, samuti kurgis ja muudes) Pestitsiidide negatiivne mõju: Pestitsiidijääkide mõju on uuritud katseloomade peal (rotid, hiired, hamstrid, konnad) ja tehtud ka katseklaasikatseid. Uuringud loomadel on näidanud, et osad pestitsiidid on põhjustanud loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, rasvumist, viljatust, väärarenguid, hormonaalhäireid, diabeeti, vähki.
annaabi.ee 
